KOROONATEAVE

ENAMUS INIMESI EI SAA PIISAVALT D VITAMIINI

​

D-vitamiin on ainulaadne prohormoon, mida toodetakse nahas päikesevalguse käes (UVB-kiirgus 290–315 nm juures). Lisaks omandab inimene D-vitamiini vähesel määral koos toiduga (rasvane kala, maks ja munad). Talvekuudel keskmise ja kõrge laiuskraadi piirkondades püsib päike kogu lühikese valgusperioodi vältel madalal ja päikese UVB on D-vitamiini sünteesi toetamiseks ebapiisav. Enamikud inimesed ei saa toidust piisavalt D-vitamiini ja seetõttu langeb D-vitamiini tase organismis talvel madalale. Näiteks Ühendkuningriigis, mis asub Eestist lõuna pool on päikesevalgus vaid aprillist septembrini tõhus D-vitamiini sünteesi jaoks nahas.

 

Eestis 2007. aastal Tartu Ülikooli sisekliiniku korraldatud uuringus leiti kehtivate kriteeriumite alusel talvel raske D-vitamiini puudus (avitaminoos) 8%-l ja vähesus (hüpovitaminoos) 73%-l täiskasvanutest. Optimaalne D-vitamiini tase oli talvel vaid 3%-l inimestest. Suvine D-vitamiini tase oli ootuspäraselt kõrgem, kuid ka siis oli ligi kolmandikul (29%) uuritavatest hüpovitaminoos ning optimaalne oli D-vitamiini tase vaid 12%-l uuritutest.

 

Inimesed on rohkem teadlikud päevitamise riskidest, kui D-vitamiini puudusest põhjustatud probleemidest. Õnneks on võimalik D-vitamiini kehalisi varusid täiendada puuduse korral manustades soovitavalt õlibaasil D3-vitamiin. Kui palju D3-vitamiini päevas juurde võtma peaks, saab otsustada peale vereanalüüsi tegemist ning D-vitamiini hetkestaatuse välja selgitamist.

 

D VITAMIIN ON IMMUUNSÜSTEEMIS KRIITILISE TÄHTSUSEGA

​

Kui miski ilmestab hästi teaduse detailset võimekust, aga samas ka noorusest tingitud kasvuraskusi ning probleeme terviku mõistmisel, siis see on D-vitamiin. Teadus on eelnevatel aastatel veenvalt kinnitanud, et D-vitamiini puudus on seostatud laste rahhiidi ja täiskasvanute otseomalaatsiaga. Lisaks teatakse, et D-vitamiin on vajalik eeskätt luude, hammaste ja lihaste tervise jaoks. Väiksemaks rolliks on peetud immuunsüsteemi töö toetamist ent aasta 2020 on ka siia toonud suure muutuse. Ühest küljest on leitud, et D-vitamiin reguleerib mitutsada immuunsüsteemiga seotud geeni, ent teisest küljest ei teata, mida see täpselt tähendab terviku mõttes. Väga mitmete immuunrakkude pinnal on D-vitamiini retseptorid (VDR). Sellele lisaks APC-rakkud (näiteks makrofaagid või dendriitrakud) ekspresseerivad ka 1-hüdroksülaas ensüümi (CYP27B1) ja on seetõttu võimelised D3-vitamiini muundama aktiivseks D-vitamiiniks. (76)

​

D-vitamiin on kriitilise tähtsusega T-rakkude aktiveerimisel nende mitteaktiivsest naiivsest seisundist. D-vitamiinita aktiveerumist ei toimu. T-rakkudel põhinev rakuline immuunsus on väga oluline viirusinfektsioonidega võitluses. Kõrge D-vitamiini tase on vajalik ka esmaseks immuunkaitseks: limaskesta füüsiliseks kaitseks esmasel kokkupuutel, esmaseks viirusevastuse tekkeks, tsütokiinide vabanemiseks, vere hüübivuse vähendamiseks ja paljude muude viirusega võitleva immuunsüsteemi funktsioonide toimimiseks. (77) (78) (79)

 

VAIDLUS DOOSIDE ÜMBER

​

D-vitamiini vajalikkuses ei kahtle ükski arst, kuid dooside teemal käib endiselt aktiivne diskussioon. Pandeemia jooksul on ilmunud erinevate arstide ja teadlaste sulest väga erinevaid soovitusi. Arvukad arstid ja teadlased on soovitanud võtta pandeemia ajal riiklikest soovitustes kõrgemaid doose, kuna D-vitamiini vajadus immuunsüsteemi laitmatuks tööks ületab mitmekordselt luude ja lihaste vajaduse. Pandeemia alguses ilmus hea ülevaateartikkel BMJ-s, mis toonitas küll D-vitamiini vajalikkust ent hoiatas ka D-vitamiini liigse tarvitamise eest, soovitades mitte manustama üle 4000 IU päevas (100 µg). (80)

 

Aasta 2020 sügisel juhtisid teadlased tähelepanu ja soovitasid riikidel kutsuda oma elanikke kasutama varasemast kõrgemaid D-vitamiini annuseid, et paremini olla valmis uueks hooajaliseks hingamisteede haiguste puhanguks. Enamik Covid-19 ennetusprotokolle soovitab D-vitamiini tarbida 1000-5000 IU päevas ja haiguse ajal  doosi tõsta.

 

Suurepärase kokkuvõtte D-vitamiini võimalikest mehhanismidest kehas ning ülevaate Covid-19 uuringutest leiab detsembris 2020 ajakirjas Royal Society ilmunud artiklis.

- D-vitamiini puudusega inimestel võib suur tõenäosusega Covid-19 kulgeda raskemini ja olla halvema prognoosiga.

- Huvitaval kombel Covid-19 riskigrupp ja D-vitamiini puudusega isikud kattuvad (näiteks eakad, ülekaalulised, rasvunud, tumedanahalised, hooldekodude kliendid).

- Bioloogilised uuringud näitavad D-vitamiini ulatuslikku mõju immuunsüsteemile,

lisaks luude ja lihaste tervisele.

- D-vitamiini puudust on odav ravida ning lihtne ennetada.

- D-vitamiini puuduse korral on soovituslik võtta 4000 IU päevas näidu normaliseerumiseni.

- Ennetusena on soovitav võtta 800-1000 IU päevas, kuigi UK ametlik soovitus on 400 IU päevas. (81)

 

D VITAMIIN KUI TÕHUS VAHEND COVID-19 ENNETUSES JA RAVIS

​

C19 keskkonna andmetel on D-vitamiiniga tehtud 55 uuringut (08.03.21 seisuga) ning nende põhjal on D-vitamiin tõhus Covid-19 vastu nii profülaktiliselt kui ravina. Neist 39 uuringut (sufficency studies) toovad välja 59% efektiivsuse ja 18 raviuuringut 63% efektiivsuse. Suremust õnnestus vähendada 11 uuringu põhjal 69%. (82) (83)    

 

Eesti riiklik „Toitumis- ja liikumissoovitus“ soovitab teisest elunädalast kuni 60. eluaastani tarvitada D-vitamiini 10 µg ehk 400 IU päevas. Üle 60-aastastel on soovituslik annus 800 IU päevas. Maksimaalseks ohutuks tarbimiskoguseks ehk tarbimise ülempiiriks toidust ja toidulisanditest kokku on täiskasvanutele soovitav 4000 IU päevas. (84)

​

Väga huvitav oleks näha uuringut, mis võrdleks erinevate maade suremust Covid-19 tõttu populatsiooni D-vitamiini puudusega. Näiteks Jaapanis aastal 2006 tehtud uuringu põhjal kannatas vaid 5% aktiivsetest eakatest D-vitamiini puuduse all. Samas uuringus leiti, et sagedane kala söömine aitas hoida ka talvel D-vitamiini normis. (115) Jaapani Covid-19 suremus on madal võrreldes Euroopa ja Põhja-Ameerika riikidega, kuigi riigi populatsioon on eakas.

​

​

KOGUTUD TEADUSTÖÖD NÄITAVAD SEOST COVID-19 JA D VITAMIINI VAHEL

 

Erinevad tööd on jõudnud järeldusele, et seos Covid-19 ja D vitamiini vahel on olemas. 

​

fitnessgenes.com lehel toodud kogumikust D vitamiini kohta leiab alljärgnevad tabelid :