KOROONATEAVE

COVID-19 TAUSTAINFO

 

SARS-CoV-2 põhjustatud Covid-19 haiguse võib lihtsustatult jagada kolme faasi:

1. Tekivad gripilaadsed sümptomid: palavik, kuiv köha, lihasvalu, väsimus, maitse- ja haistmismeele kadumine jne (esimesed 5-7 päeva)

2. Raskematel juhtudel tekib kopsupõletik, hingamisraskus ja inimene viiakse haiglasse (teine nädal)

3. Patsient vajab intensiivravi

Halvimal juhul võib haigus lõppeda surmaga.

 

Erinevate seireuuringute põhjal 50-90% SARS-CoV-2 viirusega kokkupuutunutest on asümptomaatilised. Nendest, kel sümptomid siiski tekivad, põevad enamus haigust kergelt ja tervenevad ilma, et haigus areneks teise faasi. Oht haiguse raskemaks läbipõdemiseks on riskigrupil ehk üle 65-aastastel ja/või teatud kaasuvate haigustega inimestel. Alla 70-aastaste risk surra haigusesse on kõigest 0,05% ja alla 65-aastastel veelgi vähem. Üle 70-aastastel on risk aga 5,4% (1) (2) .

 

Näiteks Eesti seireuuringu põhjal esimese laine ajal 2020 aasta kevadel olid 80% viirusega kokku puutunutest sümptomiteta (3) . Enamikes riikides PCR-positiivsetest on asümptomaatilisi alla poole ent see ei kajasta terve populatsiooni andmeid viirusega kokkupuutumise osas, kuna testitakse eeskätt sümptomitega inimesi ja nende kontakte. Eestist PCR-positiivsetest jõuab haiglasse ca 7%, USA-s aga 3-4%.

 

​

HÜDROKSÜKLOROKVIIN - OHUTU, TÕHUS ja ODAV RAVIM POLIITILISTES TÕMBETUULTES

​

Hüdroksüklorokviini (HCQ) on kasutatud ravimina 65 aastat luupuse ja reumatroidartiidi puhul ning malaaria ennetuseks. Klorokviin (CQ) on keemilise struktuuri ja raviomaduste poolest HCQ sugulane, ent CQ-l on tugevamad kõrvamõjud ja seetõttu on HCQ kasutus CQ-st laiem. Nagu igal ravimil on ka HCQ-l kõrvalmõjud ent ravimit peetakse üheks ohutuimaks maailma ravimite ajaloos. Ravimit on seni lubatud kasutada muuhulgas lastel, rasedatel, imetavatel emadel, vanuritel ning immuunpuudulikkusega patsientidel. Paljudes riikides on HCQ käsimüügiravim ning malaariapiirkondades kasutavad inimesed seda iganädalaselt aastakümneid. HCQ on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) oluliste ravimite nimekirjas.

 

Kevadel 2020 tulid mitmed arstid avalikkuse ette infoga, et HCQ, tsingi ja lihtsamat sorti antibiootikumide (asitromütsiin või doksütsükliin) kolmikravi on tõhus ja turvaline COVID-19 haiguse varajases faasis. Seisuga 04.02.21 on HCQ/CQ-ga avaldatud 240 teadustööd, millest 173 on eelretsenseeritud ehk “peer reviewed”. Nende uuringute metaanalüüs kinnitab, et HCQ on tõhus ravim haiguse algfaasis vähendades suremust 78% ent ravimi kasu haiguse hilises faasis on väike (23%). Metaanalüüs reastas ajaliselt kõik HCQ kohta tehtud uuringud ning tuli järeldusele, et tõenäosus, et selliste uuringutulemusteni oleks viinud ebatõhus ravim on 1/6 triljonit. Analüüsi arvutuste kohaselt oleks maailmas üle miljoni surma suudetud ära hoida, kui raviks oleks kasutatud õigeaegselt HCQ-d. (4) (5)

 

Paradoksaalsel kombel on WHO, USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA), USA Riiklik Terviseinstituut (NIH) ja Euroopa Ravimiamet (EMA) andnud soovituse mitte kasutada HCQ-d Covid-19 ravis ohtlike kõrvaltoimete ja ravimõju puudumise tõttu - selle tagajärel on Eestis ja paljudes teistes riikides HCQ kasutamine Covid-19 raviks raskendatud või võimatu.

 

Reuma, luupuse ja malaaria ennetusravimina on ravim siiski endiselt soovitatud. Kui uurida täpsemalt teadustöid, siis selgub, et ravimi keelamine ei ole teaduspõhine. Selleks, et mõista, mis on viinud tõhusa ja ohutu ravimi eksliku keelamiseni paljudes riikides, tuleb esmalt heita põgus pilt Covid-19 haiguse iseloomule ja seejärel süveneda teadustöödesse pandeemia ajajoonel.

 

 

HCQ+AZ+ZN KOLMIKRAVI ON TÕHUS HAIGUSE ALGUSFAASIS 

 

Covid-19 puhul on lihtsam kontrolli alla saada algavat haigust, kui võidelda kaugele arenenud komplikatsioonidega. On lihtsam kustutada väike lõke, kui suur tulekahju. Sama printsiip kehtib paljude haiguste ravis, alates hambaravist kuni vähiravini välja.

 

Hüdroksüklorokviini, asitromütsiini (AZ) ja tsingi (Zn) kolmikravi on tõhus ainult haiguse esimeses faasis. Parim oleks raviga alustada kohe esimeste sümptomite tekkimisel. Ravimid on tõhusaimad kolmekesi koos, kuigi paljud uuringud kinnitavad ka kahe ravimi mõõdukat HCQ + AZ tõhusust. Haiguse teises ja kolmandas faasis ei ole viirusvastasest ravist enam kasu. (6) Kahjuks on enamik kliinilisi uuringud tehtud seni hospitaliseeritud patsientidel (haiguse 2-3 faasis), ning paljud neist lisaks ilma tsingita. Nii pole üllatav, et nende uuringute põhjal ei tundu HCQ efektiivne. Sama kehtib ka Eesti kohta, kus HCQ-d anti haigetele esimese laine ajal ainult haiglates ja lisaks ilma tsingita - selle kogemuse tõttu arvavad mõned arstid ekslikul, et HCQ pole Covid-19 ravis efektiivne.

 

 

KOGUTUD UURINGUANDMED NÄITAVAD 80% HAIGLARAVI VÄHENEMIST

 

Väga hea ülevaate Covid-19 raviks või ennetuseks tehtud uuringutest erinevate ravimitega leiab c19study.com   keskkonnas, kus on uuringud järgnevate ravimite ja vitamiinide kohta: ivermektiin, HCQ, remdesivir, PVP-I, D-vitamiin, C-vitamiin, tsink, broomheksiin (BH), favipiravir (FPV), fluvoksamiin (FLV), Regeneron (REGN) ja bamlanivimab (LY-CoV).

 

HCQ kohta leiab metaanalüüsi nii hcqmeta.com kui ka C19study.com lehekülgedelt.

 

HCQmeta/C19 metaanalüüs HCQ tõhususe kohta haiguse varajases faasis kaasab ka uuringuid, milles pole tsinki kasutatud. Seetõttu metaanalüüsi põhjal arvutatud tõhusus haiguse algfaasis on madalam, kui tegelik tõhusus kolmikravi puhul. Enamik arste, kes kasutavad Zelenko protokolli (HCQ + AZ + Zn) raporteerivad, et hospitaliseerimiste arv väheneb üle 80%.

 

Haiguse hilises faasis ja/või liiga kõrgete dooside tõttu on C19 registris arvukalt uuringuid, mille põhjal HCQ-l on olnud negatiivne mõju tervenemisele. C19 keskkond uueneb igapäevaselt, kui lisandub juurde uusi uuringuid. Sellepärast metaanalüüsi tulemused ajas veidi muutuvad. Näiteks 09.03.21 on HCQ-puudutavad numbrid veidi muutunud võrreldes veebruari algusega: algfaasi tõhusus on langenud ent samas on välja toodud ka võimalik põhjus. Selgub, et Põhja-Ameerikas toimunud uuringutel on 3,4 korda suurem tõenäosus näidata negatiivset mõju võrreldes muu maailmaga.

 

​

HCQ+AZ+ZN TOIMEMEHHANISM 

​

HCQ + AZ + Zn võimaliku toimemehhanismi kohta on hetkel erinevaid teooriaid.

Ühe teooria kohaselt on tsingil raku sees võime inhibeerida viiruse RNA polümeraasi ja takistada viiruse paljunemist. Zn aga üksi manustatuna ei suuda piisavalt läbida rakumembraani, et rakku siseneda. HCQ avab raku kanalid (Zn-ionofoorid) ja aitab tsingi rakku sisse. Selleks, et viiruse paljunemist takistada on vaja manustada mõlemat, sest HCQ-l ilma Zn-ga pole võimet RNA polümeraasi inhibeerida. AZ võimendab HCQ + Zn efekti ja ennetab kopsupõletiku teket. Kuigi antibiootikumidel väidetavalt pole viirusvastast toimet on AZ rakukultuurides näidanud seda mitmetes uuringutes. (7) (8)

 

Lisaks teatakse, et HCQ surub maha eelpõletikulisi tsütokiine nagu TNF-α, IL-1β and IL-6. Kuna samu tsütokiine toodetakse ka ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS) puhul, on võimalik, et HCQ vähendab (korrektsetel doosidel) veidi suremust ka haiguse hilisemas faasis. (9)

 

HCQ siseneb väikese aluselise molekulina eelistatult nii happelist reaktsiooni omavatesse (infektsioonilistesse) kudedesse kui ka rakkudes madala pH-ga organellidesse, näiteks lüsosoomidesse. Lüsosoomides toimuvad lagundamise protsessid, kaasa arvatud viiruse lahti pakkimine, antigeeni presentatsiooniks vajalike komplekside moodustumine. (10)

 

​

PANDEEMIA AJAJOON JA HCQ UURINGUD 

 

Nädal pärast viiruse sekveneerimist (RNA nukleotiidse järjestise selgitamist) jaanuaris 2020 sõlmis NIH kokkuleppe firmaga Moderna uue vaktsiini loomiseks. Sel ajal polnud kellegil veel aimu, millise ulatusega pandeemia on tulekul: nakatunuid oli paarsada ja surnuid neli inimest. (11)

 

Sama instituut, NIH tegi Anthony Fauci juhtimisel juba aastal 2005 uuringu, milles leiti, et klorokviin takistas viiruse SARS-CoV-1 (mille sugulane SARS-CoV-2 on) levimist rakukultuuris ning toimis ka ennetava ravimina. (12)

 

Veebruaris 2020 teatas prantsuse arst Didier Raoult oma videopöördumises, et ravi on leitud. Tema tiimi esimesed uuringud oli pandeemia kõrghetkel kiiruga kokku klopsitud eesmärgiga info kiiresti teiste arstideni viia ja selle kiirustamise tulemusel on neid seejärel laialdaselt kritiseeritud. (13)(14)(15)

 

Didier Raoult ei olnud ainuke, kes pandeemia alguses HCQ/CQ + AZ kombinatsioonravi katsetas - temale lisaks tegid seda arstid Hiinas, Saksamaal ja USA-s. Märtsi lõpus teatas suurepärastest ravitulemustest New-Yorgi Monroe maakonna perearst Vladimir Zelenko olles raviprotokolli lisanud ka tsingi (HCQ + AZ + Zn). Zelenko märkis, et raviga tuleks riskigrupil alustada kohe sümptomite alguses. Lihtne maakonnaarst ei teinud aga pandeemia tingimustes algul korrektselt vormistatud uuringut vaid edastas suure osa infost videote, sotsiaalmeedia ning intervjuude abil. (16) Tänaseks on paljud tema videod eemaldatud ning Twitter blokeerinud tema konto. Koos teiste teadlaste abiga kirjutas Zelenko hiljem uuringu, mille 2020 juunis avaldatud preprint ilmus viimaks detsembris ajakirjas International Journal of Antimicrobial Agents. (17)

 

Nii Raoult’i kui Zelenko algselt raporteeritud 100% efektiivsus ning muud võimalikud liialdused tekitasid avalikku kriitikat. Põhjaliku kokkuvõtte-artikli (18) esimestest uuringutest tegi USA Yale’i ülikooli epidemioloogiaprofessor Harvey Risch mai lõpus.

 

Kui President Trump innustus märtsis lapseliku õhinaga uuest imeravimist sai sellest meedia ja poliitiliste jõudude märklaud, mis vahendeid valimata proovis näidata, et HCQ kasutamine on ohtlik ning rumal. Sellest hoolimata olid arstid üle maailma asunud HCQ kasutama nii haiglaravil viibivate kui ka ambulatoorsete patsientide puhul ning nende tulemused varieerusid suurest edust (algfaasis) kuni mõju puudumiseni (haiglaravil ja tihti ilma tsingita). Märtsi lõpus läbi viidud küsitlusuuring 6227 arstiga 30-st riigist näitas, et kõige efektiivsemaks ravimiks valiti arstide poolt HCQ (37% arstidest) ja teisel kohal oli AZ (30% arstidest). (19)

 

Fauci ja NIH teadsid juba aastast 2005, et HCQ/CQ-l on suure tõenäosusega viirusvastane toime. Sellest hoolimata otsustas Fauci veeta veebruari ja märtsi, jutlustades maailma päästvast hüpoteetilisest vaktsiinist ning HCQ ohtlikest kõrvalmõjudest. Sel ajal polnud Moderna vaktsiiniuuringutes veel loomkatsetenigi jõutud. Kui NIH viimaks 9. aprillil 2020 kliinilise uuringu käivitas, oli see oskuslikult rajatud nii, et tõhus ja ohutu HCQ põhja lasta. Nimelt anti viirusvastast ravimit, mis on tõhus haiguse esimeses faasis raskelt haigetele patsientidele haiglas haiguse hilises faasis. Osa patsiente olid juhitaval hingamisel surma lävel. Ja saadigi ootuspärane tulemus – et ravimõju sellisel kasutusel puudus. (20)

See rohkelt kritiseeritud uuring viis paljudes riikides HCQ keelamiseni aprilli lõpus ambulatoorses ravis. HCQ-d oli endiselt võimalik kasutada mitmel pool kliiniliste uuringute raames haiguse 2-3 faasis, kus ravimist teatavasti pole kasu.

 

HCQ MAINET HÄVITAV ARTIKKEL LANCETIS VÕETI TEADLASTE SURVEL TAGASI

​

22. mail 2020 ilmus meditsiiniteaduste ühes maineikamas teadusajakirjas Lancet artikkel, mis koondas info HCQ kasutuse kohta viielt mandrilt. Väidetavalt enam kui 96000 patsiendi kohta kogutud andmed viitasid, et HCQ-ravi saanud patsiendid surid oluliselt sagedamini ja neil tekkis tihti ka erinevaid südameprobleeme. (21)

 

Kuna mai lõpuks oli maailmas juba tuhandeid arste, kes olid oma patsiente HCQ-ga edukalt ravinud, siis loeti seda artiklit luubiga ning leiti üles fundamentaalseid vigu ja andme-võltsimisi. 28. mail kirjutasid 183 arsti ja teadlast Lanceti peatoimetajale pöördumise, milles viitasid probleemidele selles artiklis. (22)

 

Lanceti artikkel võeti tagasi, mis on erakordselt harv juhtum selle maineka väljaande ajaloos. Paljud teadlased on kritiseerinud, et artikkel sai läbida teadusajakirja põhjaliku eelretsensiooni ainult tänu korruptsioonile. Selgus, et kahel artikli autoril oli huvide konflikt. (23) (24)

 

Kuigi artikkel võeti tagasi ei saanud see meedias sugugi nii palju tähelepanu, kui seda oli olnud artikli ilmumine. Tagasivõetud artiklit jäädi tsiteerima ja sellele viitama kuudeks. Kohe pärast Lanceti artikli ilmumist peatas WHO enda rahastatud HCQ kliinilised katsed ning HCQ keelati Covid-19 raviks paljudes riikides. Pärast nädalast pausi jätkas WHO katsetega ent mitte kauaks. WHO Solidarity uuring HCQ osas katkestati lõplikult 17. juunil 2020, sest Solidarity (kaasa arvatud Prantsuse Discovery) ja UK Recovery uuringute andmed näitasid, et HCQ ei vähendanud haiglapatsientide suremust võrreldes standard raviga. (25)

 

WHO UURINGUS TOKSILISED DOOSID  

​

Arstid ja teadlased on laialdaselt kritiseerinud, et WHO Solidarity ja Recovery uuringutes anti hospitaliseeritud patsientidele toksilisi HCQ doose – esimesel päeval 2400 mg ja sealt edasi 800 mg 10 päeva järjest. Pole välistatatud, et patsiente suri otseselt HCQ üledoosi tagajärjel. Üledoosiks peetakse 25 mg/kg ehk 70 kg inimese puhul 1850 mg ja oletatav surmav doos täiskasvanud inimesele on 4000 mg.

 

Võrdluseks Zelenko protokollis (vt peatükk HCQ-protokollid) patsiendid võtavad haiguse algfaasis päevas 2x200 mg HCQ-d ja seda 5-7 päeva. Teadlased üle maailma on imestanud ja kritiseerinud, miks WHO uuringus otsustati kasutada ebamõistlikult kõrgeid doose, ent hämar saladusloor selle teema ümber püsib siiani ning kahjustab WHO uuringute usaldusväärsust.

 

Aprilli keskel tuli välja hoiatav uuring üledooside kohta Brasiiliast, ent kriitikast ja riskidest hoolimata Recovery uuringut otsustati siiski jätkata sama kõrgete üledoosidega juuni alguseni. Lisaks on teada, et HCQ on tõhus ainult haiguse algfaasis enne haiglasse sattumist. Miks otsustas WHO uuringusse kaasata ainult haiglapatsiente ja mitte katsetada ravimi mõju ambulatoorsetel riskigrupi patsientidel kohe pärast sümptomite teket on samuti müsteerium. (26) (27) (28)

​

LANCETI JA WHO TÕTTU KEELATI HCQ PALJUDES RIIKIDES

​

Lanceti valeartikli ja WHO uuringute järel andsid WHO, FDA ja EMA välja hoiatuse HCQ ohtlike kõrvalmõjude kohta ning soovitavad ravimit Covid-19 ravis mitte kasutada, mis on paljudes riikides viinud sisuliselt ravimi keelamiseni. Osa arste, kes olid õppinud edukalt kasutama HCQ madalate doosidega (400 mg päevas) haiguses algfaasis jätkasid oma praktikat, aga paljusid sunniti seda katkestama.

 

Mitte kunagi varem maailma ajaloos pole valitsused takistanud arste kasutamast FDA ja EMA poolt heakskiidu saanud ravimit (HCQ on endiselt soovitatud reuma ja luupuse raviks). Oleks mõistetav, kui FDA soovitus HCQ mitte kasutada puudutaks ainult haiguse 2.-3. faasi ja kõrgeid doose. Raviefekt haiguse hilises faasis on isegi korrektsetel doosidel (400 mg päevas) on minimaalne ja rasketel haigetel on suurem risk kõrvalmõjudeks, kui haiguse algfaasis.

 

Siinkohal on paslik rõhutada, et HCQ ravi haiguse algfaasis vajab ainult riskigrupp. Alla 65-aastased ja/või kaasuvate haigusteta inimesed saavad terveks ka ilma ning nende tervenemist toetatakse muude ainetega (vt raviprotokollid). Riskigrupile on olemas erinevad protokollid ning koolitatud arst oskab valida sobivaima vastavalt patsiendi seisundile ja ajaloole.

 

Üks kasutatuim on Zelenko protokoll, milles manustatakse 5-7 päeva jooksul 200 mg HCQ-d 2 korda päevas (vt peatükk HCQ-protokollid). Teisisõnu kasutatakse väga madalalaid doose ainult 5-7 päeva! Sama doosi võtavad reuma ja luupuse käes kannatavad inimesed igapäevaselt aastaid. Võrdluseks rõhutan veelkord, et WHO uuringus patsiendile anti esimese 24 tunni jooksul sama kogus HCQ-d, mis Zelenko protokollis 6 päeva peale kokku.

 

Tänase päevani pole olemas ühtki uuringut, mis tõendaks, et HCQ + AZ + Zn 5-7 päevane ravikuur haiguse algfaasis madalatel doosidel oleks ohtlik. Vastupidiselt kõik haiguse algfaasi uuringud on näidanud, et patsientidel pole esinenud kardetud südamerütmihäireid. Kuni aastani 2020 peeti HCQ kasutamist kardioloogide poolt nii ohutuks, et seda kirjutati välja pika-ajaliseks tarbimiseks rutiinselt ilma eelneva EKG-uuringuta.

 

Haiglapatsientidel (haiguse teises faasis) tehtud kohortuuring selgitamaks HCQ + AZ 5-päevase ravikuuri riski südame rütmihäiretele näitas, et olgugi QT aja pikenemist esines (QT intervalli pikenemine) ei olnud uuringus ühtki Torsades de Pointes või fataalse rütmirütmihäire juhtumit. (29)

 

5-7 PÄEVANE HCQ + AZ KASUTUS MADALATEL DOOSIDEL POLE OHTLIK

​

Maailmas seni suurim HCQ ohutusuuring uuris 20 aasta vältel HCQ-d kasutanud patsiente eesmärgiga kaardistada kõrvalmõjud 1) HCQ üksi 2) HCQ + AZ koos kasutamise puhul. Uuring, mis hõlmas üle 950 000 HCQ kasutaja ja üle 300 000 HCQ + AZ kasutaja leidis, et 30-päevase kuuri jooksul HCQ kasutajatel polnud suuremat riski saada südameprobleeme, kui teise alternatiivse ravi puhul. Samas HCQ ja AZ koos 30 päeva jooksul täheldati 15-20% suuremat angiini ja rindkerevalu riski ja kaks korda suuremat riski surra olemasolevasse südamehaigusesse. Uuringu preprint , mis oli avalik juba mai lõpus (enne WHO, FDA jne hoiatusi) järeldas, et HCQ kasutusega Covid-19 ravis peab olema ettevaatlik eeskätt kõrgete dooside puhul, mis HCQ puhul kehas akkumuleeruvad. Uuringust pole võimalik järeldada, et 5-7 päevane HCQ + AZ kasutus madalatel doosidel oleks ohtlik. (31)

 

Võime imestada, miks WHO, FDA ja EMA ei ole teadusuuringuid lugedes vahet teinud Covid-19 haiguse varajase ja hilise staadiumi vahel? Ning samuti ohutu doosi ja üledoosi vahel? Mõista, et viirusvastane ravim on tõhus ainult haiguse algfaasis? Tõenäoliselt on ravimi keelamisega seotud muud põhjused.

 

TEADLASTE JA ARSTIDE PÜÜDED HCQ KASUTUST EDENDADA  

​

Pärast HCQ keelamist on arvukad teadlased ja arstid kirjutanud artikleid ning võtnud avalikult sõna, et HCQ kasutust haiguses algfaasis edendada ja inimelusid päästa. Näiteks USA Yale’i ülikooli epidemioloogiaprofessor Harvey Risch kirjutas HCQ ravist haiguse algfaasi uuringutes teadusliku ülevaateartikli juba mais 2020 ja erakordselt kriitilise populaarteadusliku artikli väljaandes Newsweek (32) juulis ning väljaandes Washington Examiner (33) augustis väljendades selgelt, et HCQ-l puuduvad ohtlikud kõrvalmõjud haiguse algfaasis ning FDA ebateaduspõhise otsuse tõttu sureb haigusesse kümneid tuhandeid inimesi USA-s. Selle tulemusel on teda rünnanud A. Fauci isiklikult ning paljud kolleegid kutsuvad teda vandenõuteoreetikuks. Arste, kes on HCQ-d keelust hoolimata kasutanud, on ähvardatud ja survestatud ning paljud on kaotanud oma töö. Et üksikute julgete arstide hääl on hüüdja hääl kõrbes, on arstid üle maailma loonud organisatsioone, et tekitada kõlapinda ja aidata tõenduspõhist infot viia teiste arstide ja teadlasteni. (34)

 

Üks selline organisatsioon, AFLDS (America’s Frontline doctors) loodi paarikümne USA eesliini-arsti poolt, et võimaldada tõhusat ravi patsiendile kõikjal USAs ja võidelda avalikult tsensuuri vastu. Tänu AFLDS online-süsteemile on patsiendil võimalik saada retsept HCQ kolmikravile olenemata osariigist. Teatud osariikides on HCQ kasutamine lihtne, teistes aga peaaegu võimatu, kuigi FDA heakskiidetud ravimi kasutuse piiramine on seadusvastane. AFLDS on koostanud osariigiti kaardi, mis kuvab HCQ kättesaadavust, ning huvitava leiuna on neis osariikides, kus HCQ on vabalt kättesaadav, suremus märgatavalt väiksem, kui osariikides, kus on HCQ keelatud. AFLDS on koostanud 30-leheküljelise põhjaliku kokkuvõtte, milles kardioloogid, silmaarstid jpt räägivad ravimi ohutusest. Samuti teevad nad ülevaate HCQ uuringutest, keelamise põhjustest ja tsensuurist. (35)

 

AFLDS-arstid korraldasid 27. juulil Washingtonis Kapitooliumi jalamil pressikonverentsi, mis aga 6 tunni jooksul kustutati korraga Youtube-st, Facebookist ja Twitterist, olles eelnevalt saanud 20 miljon vaatamist. See, millise kiiruse ja koordineeritusega toimus tsensuur näitab, et otsustavad organid on väga hästi teadlikud faktidest ning mingil põhjusel on informatsioon HCQ-st väga ohtlik. Et inimese tervisele HCQ ohtlik ei ole, võime edasi vaid oletada, kellele või millele on HCQ ohtlik.

 

5. septembril avaldatud ja tänaseks üle 3000 arsti ja meditsiinitöötaja poolt allkirjastatud Belgia arstide kiri leidis osalist kajastamist ka Eesti tavameedias. Kahjuks jäi tähelepanuta selle peamine sõnum, et - Covid-19 on ravitav, kui kasutada haiguse varajases faasis tõenduspõhist kolmikravi - HCQ + AZ + Zn – mis on aga Belgias taunitud. Pöördumises on kirjas, et kohene kolmikravi toob patsiendile kiire paranemise ja ta ei pea haiglasse minema. Suremust ei esineks peaaegu üldse. (36) Belgia valitsus otsustas arstide kirja mitte kuulda võtta ja karmidest piirangutest hoolimata on Belgias Covid-19-ga suremus maailmas kolmandal kohal miljoni elaniku kohta. Irja Lutsari sõnul Teadusnõukoda luges pöördumist huviga, ent HCQ puudutav jäi ilmselt tähelepanuta. Samas haiglaravi puudutav osa (deksametasoon, verevedeldajad ja hoiatus hingamisaparaatide kohta) on enamike riikide haiglates kenasti arvesse võetud.

 

Peaaegu kõik petitsioonid ja pöördumised sisaldavad vigu. Ka Belgia arstide ning Ameerika eesliini-arstide dokumentides on vigu, mis siiski ei anna õigustust nende sisu täielikult eirata. Enamikud sellised pöördumised on tehtud spetsialistide ja arstide poolt, kes on mures ja meeleheitel ühiskonnas toimuva pärast. Arstid on andnud endast parima tehes tööd tasuta, tihti põhitöö kõrvalt, aga tänu asemel saadab neid tsensuur ja kriitika. Ka kõrgelt tasustatud erinevate riikide peavoolu spetsialistid ning organisatsioonid teevad vigu (Neil Fergusson, A. Fauci, WHO, FDA jne). Kõik eksivad, aga on väga suur vahe, kas eksimuste taustal on parimad soovid üldsust aidata ja eksimuse taga on inimlik teadmatus. Või on taustal kavatsused eksitada inimesi teatud kasu saamise eesmärgil.

 

Eespool mainitud prof Risch tegi USA Senati istungil 19. novembril ülevaate algfaasi HCQ uuringute kohta ja kinnitas, et kõikides algfaasi uuringutes vähendas HCQ hospitaliseerimist ja suremust vähemalt 50%. Üheski uuringus ei tuvastatud südame rütmihäireid. (37)

 

ANDMEID HCQ POSITIIVSETEST TULEMUSTEST AINA LISANDUB

​

4. veebruari 2021 seisuga on valminud 25 uuringut HCQ ravi kohta haiguse varajases faasis, mille kohta ülevaate ja metauuringu leiab c19study.com keskkonnas ning uusi tuleb pidevalt juurde. Nende hulgas on ka kevadel palju kritiseeritud dr Raoult‘ uus retrospektiivne uuring, milles kajastub, et tema 3737 patsiendi haigusjuhtude suremus Marseille‘s oli 1%, mujal Prantsusmaal samal ajal aga 15%. Raoult ignoreeris valitsuse kehtestatud keeldu ja ravis oma patsiente HCQ + AZ kombinatsiooniga. (38)

 

WHO Solidary and Recovery uuringute artikkel ilmus alles detsembris 2020 ning WHO soovitus HCQ-ga Covid-19 mitte ravida püsib tänaseni. Uuringutes kasutatud üledoose õigustatakse farmakokineetiliste uuringutega väites, et in vitro katsetes madalamatel doosidel efekt puudus. Seda, et juba enne WHO uuringute algamist oli paljudel arstidel edu madalate doosidega haiguse algfaasis kahjuks ei arvestata. (39)

 

Ajakirjas The American Journal of Medicine avaldati jaanuaris 2021 kokkuvõttev artikkel erinevate ravivõimaluste kohta koduses ravis ja ambulatoorsetel patsientidel, et ära hoida rasket haigust ning patsiendi sattumist haiglasse. Kombineeritud viirusevastase ravina tutvustatakse järgmisi ravimeid: HCQ, AZ, Zn ja favipivafir. Selle artikli ilmumine on esimesi märke, et vastuseis HCQ vastu on USA-s sulamas. (40)

 

HCQ SISSEHINGAMINE PARANDAB SEISUNDIT JUBA 1 TUNNIGA

​

Lõpetuseks värske preprint teistele arstidele V. Zelenko’lt, kes nutika arstina taipas anda hingamisraskustega patsientidele sisse hingamiseks pihustatud HCQ-d. Leiti, et 95% patsientidest, kelle sümptomite algamisest oli möödas kuni 5 päeva, parandas sisse hingatav HCQ juba 1 tunniga seisundit rohkem, kui budesoniidi inhalatsioon või deksametasooni tabletid, mis tavaliselt aitavad 24 tunni jooksul.

 

Sisse hingatud HCQ mõjus 80 korda kiiremini, kui tablettidena alla neelatud HCQ. Tavaliselt jõuab kopsude alveoolideni ainult 1-2% allaneelatud tablettide HCQ-st. HCQ kontsentratsioon alveoolides on tabletiraviga 3-7 päevaga samal tasemel, mis sissehingatav ravi teeb tunniga. Tundub, et uuskasutuse ravimite arendus on jäetud Zelenko sarnaste üksikute hipiarstide õlgadele. (41)

 

TSENSUUR JA KALLUTATUD UUDISED

​

Kuigi üha uute HCQ tõhusust kinnitavate uuringute ilmumine on vähehaaval jõudmas üha enamate arstideni on tsensuur siiski mitmetes maades suur probleem. Kardetakse, et tõhus, ohutu ning odavuse tõttu kõigile kättesaadav HCQ võib vähendada huvi vaktsineerimise vastu. Vaktsineerimise põhiargumente kriisi vältel on see, et haiglad ei pea kriisile vastu kuna puudub tõhus ravi. Viimane pole aga tõsi. HCQ + AZ + Zn ravikuur peaks vähendama hospitaliseerimist 80%.

 

Kui asja teaduslikku erapooletusega vaadata, siis HCQ-d on kasutud 65 aastat ja selle lühi- ja pikaaegsed kõrvaltoimed on usaldusväärselt kaardistatud. Sama ei saa öelda vaktsiinide kohta, mille hilistüsistuste kohta pole veel mingitki informatsiooni. Lisaks ravi vajaks ainult väike protsent rahvastikust (riskigrupp) ning raviga võetud risk on väike. Vaktsineerida tahetakse aga kõiki täiskasvanuid - ka täiesti terveid inimesi, kellest enamus põeks haigust asümptomaatiliselt või väheste sümptomitega ning kelle jaoks vaktsineerimine on asjatu terviseriski võtmime.

 

Peavoolumeedia ei kajasta HCQ teemat tõeselt ning vaba meedia uudiste kvaliteet kõigub. Austraalia organisatsioon The Palmer Foundation on koostanud ajajoone pea kõikide HCQ uudiste kohta, alates teadusuuringutest kuni arstide represseerimiseni. Kuigi mõned nendest uudistest võivad olla kallutatud annab see siiski hea ülevaate sellest, kui suur on valede ja tsensuuri määr HCQ teemas. (42)

 

 

HCQ PROTOKOLLID

​

Haiguse algfaasi ravi

 

Enamik HCQ-d Covid-19 ravis kasutavaid arste järgib Zelenko protokolli, mille kolm komponenti on HCQ, AZ ja Zn, kuid ka erinevaid modifikatsioone vastavalt iga riigi rahvuse omapärale ja ravimite kättesaadavusele. Zelenko on pandeemia jooksul pidevalt täiustanud oma raviprotokolli koostöös teiste arstidega vastavalt uutele uuringutele ning seega kolmele põhikomponendile on lisandunud veel teisi ravi toetavaid vitamiine ja ravimeid. (43)(44)(45)

 

Kõigepealt peaks arst selgitama välja, kas patsient on madala riskiga Covid-19 puhul või kõrge riskiga. Algselt kõrge riskiga patsientideks loeti üle 60-aastased ja need alla 60-aastased, kel on kaasuv haigus ja/või väga tugevad sümptomid. Madala riskiga patsientideks loeti ilma kaasuvate haigusteta alla 60-aastased, kel pole raskeid sümptomeid. Hiljuti on Zelenko võtnud seisukoha, et pigem karta, kui kahetseda ja tema soovitatud piir on nüüdsest 45-aasta peal, kuna HCQ+AZ 5-7 päevane ravi on patsiendile väiksem risk, kui raske Covid-19 haigus. Siiski väga paljud arstid kasutavad 60-aasta piiri, sest 45-60 aastaste risk haigust raskelt läbi põdeda pole üleliia kõrge.

 

Ravi peaks alustama esimese 5 päeva jooksul pärast sümptomite teket, mida varem seda parem. Positiivne PCR-test ilma sümptomiteta pole piisav ravikuuri alustamiseks, sest ka riskigrupil esineb viiruse asümptomaatilist läbipõdemist ning lisaks ei näita positiivne testitulemus ilmtingimata aktiivset viirunakkust vaid võib viidata varasemale kokkupuutele viirusega, mis enam ei põhjusta haigust.

 

​

Zelenko protokollid