Seisame ühiselt Eesti inimeste väärikuse, vabaduse, turvalisuse ja tervise eest!
Uudised
Eesti- ja välismeedias on ilmunud omajagu olulist informatsiooni, mis pahatihti siiski emotsioonide vahele kadunud. Seetõttu koondame siia meedianoppeid.
​
Covid-19: kõrgeim suremus on riikides, kus on kõige rohkem ülekaalulisi elanikke
04.03.2021 (British Medical Journal)
​
Covid-19 suremus on kümme korda kõrgem riikides, kus üle poole täiskasvanud elanikkonnast liigitatakse ülekaaluliseks, leiti Maailma Ülekaalulisuse Föderatsiooni põhjalikus aruandes.
Aruandes analüüsiti Johns Hopkinsi ülikooli ja WHO ülemaailmse tervise vaatluskeskuse rasvumise andmeid.
2021. aasta veebruari lõpuks teatatud 2,5 miljonist covid-19 surmast oli 2,2 miljonit riikides, kus üle poole elanikkonnast liigitatakse ülekaaluliseks - määratletud kui kehamassiindeks üle 25.
Võttes andmeid enam kui 160 riigist, leiti aruandest lineaarne seos riigi covid-19 suremuse ja ülekaaluliste täiskasvanute osakaalu vahel. Pole ühtegi näidet riigist, kus vähem kui 40% elanikkonnast on ülekaalulised ja kellel on kõrge suremus (üle 10 inimese 100 000 kohta), öeldakse aruandes. Samamoodi ei olnud üheski riigis, kus suremus oli üle 100 100 000 kohta, vähem kui 50% elanikkonnast ülekaalulised.
Näiteks Vietnamis oli covid-19 suremus maailmas kõige madalam (0,04 100 000 kohta) ja elanike ülekaal oli teisel kohal 18,3%. Suurbritannias on suremuse määr ülemaailmselt kolmas (184 surmajuhtumit 100 000 kohta) ja ülekaaluliste arv neljandal kohal - 63,7%. Järgmine kõrgeim suremus on Ameerika Ühendriikides - 152,49 surma 100 000 kohta - ja ülekaaluline on 67,9% elanikkonnast.
Tundub, et vähesed riigid on trendiga vastuolus, sealhulgas Uus-Meremaa, Austraalia ja mitmed Pärsia lahe riigid, kus ülekaaluliste levimus täiskasvanute seas on kõrge, kuid teatatud covid-19 surmajuhtumid on madalad. Aruandes öeldi, et selle põhjuseks olid tõenäoliselt riiklikud reageeringud pandeemiale, sealhulgas piirikontroll.
Autorid möönsid, et riigi vanuseline struktuur, aga ka selle suhteline rikkus ja aruandlusvõime mõjutavad haiglasse sattumisi ja surmajuhtumeid, kuid ütlesid, et nende leiud näivad olevat sõltumatud nendest kaasaaitavatest teguritest.
Ülekaalulised populatsioonid on hingamisteede haigustele üldiselt vastuvõtlikumad. Näiteks gripiepideemiate MERS ja H1N1 ajal olid kehvemad tagajärjed seotud liigse kehakaaluga. Maailma Ülekaalulisuse Föderatsioon teatas, et valitsused peavad tulevaste pandeemiate ettevalmistamiseks investeerima rasvumise ennetamisse ja kutsusid üles rasvunud inimesi liigitama peamiseks riskirühmaks.
Aruande autor Tim Lobstein ütles: „Nüüd teame, et ülekaaluline elanikkond on järgmine pandeemia, mis ootab ees. Vaadake selliseid riike nagu Jaapan ja Lõuna-Korea, kus neil on väga madal covid-surmajuhtumite arv ja täiskasvanute rasvumine on väga madal. Nad on seadnud rahvatervise esmatähtsaks mitmete meetmete, sealhulgas elanikkonna kaalu osas ja see on pandeemia ajal enda ära tasunud."
WHO peadirektor Tedros Adhanom ütles: "Aruanne peab toimima äratusena valitsustele kogu maailmas. Covid-19 ülekaalulisuse ja suremuse seos on selge ja veenev. Investeeringud rahvatervisesse ja koordineeritud rahvusvaheline tegevus rasvumise algpõhjuste vastu võitlemiseks on riikidele üks parimaid viise pandeemia järgsete tervishoiusüsteemide vastupanuvõime suurendamiseks: soovitame kõigil riikidel sellest tähelepanekust kinni pidada."
​
​
Uusimaa haiglas ravitakse rohkem tõsiseid vaktsiini kõrvalmõjusid kui koroonaviiruse haigusjuhtumeid
18.02.2021 (UMV-Lehti)
​
​
WHO kiidab heaks AstraZeneca vaktsiini kasutamise kriisiolukorras, kuid osad riigid keelduvad
18.02.2021 (Children's Health Defense)
​
​
Tartu ülikooli uuring: koroonaviiruse antikehad säilivad ka kergelt põdenud inimestel
08.02.2021 (Postimees)
Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased avaldasid esimesed Eesti andmed koroonaviiruse antikehade püsivuse kohta pärast asümptomaatilist või kergekujulist haiguse põdemist – 80 protsendil uuritavatest olid antikehad ka kaheksa kuud hiljem olemas.
​
​
Norra tunneb muret eakate vaktsineerimise pärast
16.01.2021 (Bloomberg)
Norra ametivõimud avaldavad suurenevad muret eakate vaktsineerimisjärgsete surmade üle, mille arv suureneb. Langetatakse vanusepiiri, millest alates riski oluliselt suuremaks peetakse, nüüd viiakse see 80lt a. 75.a.-le. Ka meie sotsiaalmeedias on mõned eestlased teada andnud, et Eesti hooldekodudes toimunud vaktsineerimise järgselt on nende lähedased surnud (näiteks järgmisel päeval).
​
Immuunsus Covid-19 vastu võib kesta aastaid
12.01.2021 (Tartu Ülikool)
Ajakirjas Science ilmunud uuringust selgub, et COVID-19st paranenud patsientidel on jätkuvalt tugev immuunsus koronaviiruse vastu ka kaheksa kuud pärast nakatumist. Autorid arvavad, et immuunsus kestab tõenäoliselt mitu aastat. See vähendab kartust, et taasnakatumise vältimiseks ja pandeemia kontrolli alla saamiseks on vaja korduvaid vaktsineerimisi.
SARS-CoV-2 on beetakoroonaviirus. Sellega lähedaste beetakoroonaviiruste, nagu SARSi ja MERSi tekitajate vastane immuunsus on haiguse läbipõdemisel olnud kestev. Nii on näiteks leitud, et SARSi spetsiifilised T-rakud võivad veres püsida vähemalt 17 aastat. See annab täiendavat lootust, et immuunsus COVID-19 suhtes võib ka püsida aastaid.
Kokkuvõtte tegi Urmas Siigur.
​
Härma: maski kandmisest ei pääse enne teise laine lõppu
11.01.2021 (ERR)
Koroonaviirust võivad edasi kanda ka vaktsineeritud inimesed ning enne, kui Eestis pole piisavalt inimesi, eelkõige riskirühmadesse kuulujaid vaktsineeritud, tuleb avalikus ruumis endiselt maski kanda, rääkis terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma. Härma rääkis "Terevisioonis", et praegu on liiga vara öelda, et vaktsineeritu ei pea kandma maski. Ka koroonaviiruse vastu vaktsineeritud inimesed võivad endiselt ise nakatuda, aga nende haigus ei arene kaugele ning see kulgeb tõenäoliselt kergemalt ja vähemate sümptomitega.
​
​
Mida teha, kui koroona vastu vaktsineerimine tõsisema terviserikke kaasa toob?
2.01.2021 (Delfi)
Koroonavaktsiin valmis tunduvalt rutem kui vaktsiinide puhul tavaline (kümne aasta asemel vähem kui ühega).
​
TAI: koroonaviirusega nakatunu surma põhjuse selgitamine võtab aega
29.12.2020 (ERR)
Tervise Arengu Instituudi värsked andmed, mille järgi on tänavu novembrikuu seisuga surnud COVID-19 tõttu 108 inimest, neist 35 novembris. Samas näitavad terviseameti andmed, et koroonaviirusega nakatunutest on esmaspäevase seisuga surnud 213 inimest. Augustis juba korrigeeriti tagantjärele koroonasurmade statistikat ja ilmselt tehakse seda veelgi. Tervise Arengu Instituudi registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp selgitas, et ühel hetkel saadud positiivse koroonatesti järel siit ilmast lahkumine ei tähenda, et surma põhjustas koroonaviirus...Ainus asi, mida saab tema sõnul hetkega võrrelda on surmade arv. Ning need andmed näitavad, et Eestis ei ole praeguse seisuga üldsuremus tõusnud ja pole ka liigsuremust, nagu oli näiteks kevadel Hispaanias...Tegelikult tasuks surmade arvu andmetele enne ajakirjandusse andmist natukene peale vaadata," leidis Viiklepp. "Koroonatest võib COVID-19 haigel olla positiivne väga pikka aega. Alguses viirus põhjustab haiguse, aga pärast jäävad kehasse viiruse jäägid ja mõni võib olla mitu kuud positiivne, aga ta ei ole enam haige. Kui ta nüüd muu haigusega ära sureb ja me ütleme, et koroonapositiivne suri sellesse haigusesse? Ta ei surnud ju sellesse!""
​
PCR testid võivad anda valepositiivseid tulemusi
14.12.2020 (WHO)
WHO täpsustav uudis ja juhised seoses PCR testimisega, mis puudutab võimalikke valepositiivsed tulemusi.
​
Kuidas rahastada tervishoidu, kui valitsus ei taha ja parlament ei saa?
11.12.2020 (Sirp)
Kaarel Tarandi teemakajastus Sirbis.
​
Terviseameti juht Mari-Anne Härma avalikustab, et tegelikult on septembri seisuga koroonaviirusse surnuid vaid 17.
30.09.2020 (Delfi)
​
​
​