KUI OHTLIK ON COVID-19?

MILLISED ARVNÄITAJAD ISELOOMUSTAVAD HAIGUSE OHTLIKKUST?

Et hinnata haiguse ohtlikkust, tuleb vaadelda järgmisi andmeid:

1) Suremuse protsent nakatunutest

2) Surnute keskmine vanus

3) Haiglaravi vajajate arv

4) Sümptomid ja tüsistused

5) Haiguse levimus

6) Rahvastiku ülesuremus

7) Haiguse nakatuvus

8) Statistika surmade algpõhjustest 

Kõiki neid andmeid vaadeldes saab öelda, et Covid-19 on oma ohtlikkuse poolest samas kategoorias kui gripp. 

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt ei kuulu Covid-19 "eriti ohtlike" nakkushaiguste hulka.

Ametlik Terviseameti statistika näitab, et enamus koroonatestidest on negatiivsed. Suur osa positiivse testi-tulemusega inimestest ei haigestu või haigestuvad määral, mida võib võrrelda iga-aastase grippi haigestumisega.

 

1. SUREMUSE PROTSENT NAKATUNUTEST ON SAMA, MIS GRIPIL

Oluline näitaja haiguse ohtlikkuse määramisel on suremuse protsent nakatunutest. Vaadeldes allolevaid protsente saab öelda, et arvnäitajate poolest on Covid-19 näol tegemist tavalise gripilaadse sesoonse haigusega, mille suremuse protsent on sama ning isegi pisut madalam, mis iga-aastasel gripil:

 

Toome võrdlusena välja, et on olemas haigused, mida saab tõepoolest pidada “eriti ohtlikuks”. Näiteks Ebola haigustunnused on väga piinarikkad ning suremuse protsent on 20-80% olenevalt elatustasemest riigis. WHO andmetel nakatub tuberkuloosi igal aastal maailmas 10 miljonit inimest ja sureb 1,3 miljonit inimest (ehk 13%). Kollapalaviku tüsitusena tekkinud maksakahjustuse tõttu on suremus 15%. Taoliste haigustega võrreldes ei saa Covid-19 pidada “eriti ohtlikuks” nakkushaiguseks.

2. SURNUTE KESKMINE VANUS ÜLETAB OODATAVA ELUEA

3. HAIGLARAVI VAJANUTE ARV ON SAMAS SUURUSJÄRGUS GRIPIGA

4. KOROONA SÜMPTOMID JA TÜSISTUSED ON VÄGA SARNASED GRIPIGA

Oluline ohtlikkuse määraja on haigust iseloomustavad sümptomid ja tüsistused. Covid19 sümptomid ja tüsistused kopsupõletiku näol on sarnased sesoonsele gripile. Mõlemal haigusel on ka sama ohugrupp - eakad. Ilma kaasuvate haigustega inimesele ning noortele ja lastele on Covid19 kerge haigus. 

Terviseameti lehel on kirjeldatud järgmised Covid-19 sümptomid: 

“Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Kõige levinumad sümptomid on palavik, kuiv köha ja hingamisraskused. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud üldse, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga. Enamikul nakatunutest kulgeb haigus siiski kergelt ja nad paranevad. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ja püsida kogu haiguse kestuse ajal kodusel ravil.”

 

Täpsemalt on nimetatud järgmised sümptomid: 

NB! Ülaltoodud protsentides ei ole ilmselgelt arvestatud asümptomaatilisi

Samuti ei ole Terviseameti lehel märgitud arv N, millest protsent on võetud

Allikas: https://www.kriis.ee/et/koroonaviirus-selle-ennetamine-tunnused-ja-levimine 

5. KOROONA LEVIKU ANDMED KAJASTAVAD SUURT OSA TERVEID INIMESI

Järgmiseks ohtlikkuse näitajaks on haiguse levik. Praeguse Covid-19 leviku puhul ei ole võimalik Terviseameti poolt koostatud statistikat teiste haigustega võrrelda, sest terve hulga faktorite tõttu ei ole need võrreldavad. Need faktorid on:

  1. Toimub Covid-19 aktiivne testimine, mille sarnast ei ole varem nähtud. Mida rohkem testimist, seda rohkem positiivseid vastuseid. 

  2. Kui varasematel aegadel on testimise näidustuseks peetud haiguse sümptomite ilmnemist, siis 2020 aastal hakati testima ka sümptomiteta terveid inimesi. 

  3. Suurel osal covid positiivsetest ei ole haigussümptomeid. Hinnanguliselt ca 80 protsendil covid positiivsetest ei ole haigus-sümptomeid või on need väga kerged.

  4. Varem on haigestumiste statistikasse lisatud ainult sümptomitega haigeid inimesi. Covid-19 statistikasse on aga lisatud ka ilma sümptomiteta ja ennast hästi tundvad terved inimesed, mis oma  olemuselt on vale ja muudab statistika võrreldamatuks teiste haigustega. Inimese organismist võib testimistega leida väga erinevaid haigustekitajaid, kuid kui nad ei ole haiged ja neil puuduvad sümptomid, siis ei saa neid inimesi lisada haigete statistikasse.

Massiline testimine ja statistikas kajastatud suur asümptomaatiliste arv tekitab näiliselt suure haigestumuse, kuid mis objektiivselt ei ole tõsi, sest haigestunud on neist vaid väike osa inimesi.

Õige oleks asümptomaatilised covid-positiivsed statistikast maha lahutada, et tekiks objektiivne  covidi statistika võrdlus teiste haiguste (sh gripi) statistikaga. 

Ülaltoodud asjaolude tõttu on Covid-19 haigestunute arv kunstlikult suur, mis annab haiguse levikust moonutatud pildi.

ASÜMPTOMAATILISED TERVED

Oleme olukorra paremaks hindamiseks küsinud Terviseametilt asümptomaatiliste nakkuskandjate arvu ning covid19 haigusnähtudeta surnud inimeste arvu, kuid millele me ei ole vastust saanud.  Meedias avaldatu põhjal hindame, et asümptomaatiliste hulk statistikas kajastatute hulgas on ca 80%. Varasematel aastatel enne Covid-19 nimetati asümptomaatilisi inimesi terveteks inimesteks. 

Olulise asjaoluna haiguse ohtlikkuse kaalumisel on välja selgitada, kas positiivse testi andnud asümptomaatilised nakkuse kandjad võivad nakatada teisi. Meile on teada kaks uuringut, milles uuriti Covid-19 asümptomaatiliste isikute lähikontakte ning mitte ühelgi neist (kokku 1629 kontaktsel) ei tuvastatud testimisega Covid-19 nakkust. Mõlemad tööd järeldavad, et asümptomaatilised ei ole nakkusohtlikud.

6. ÜLESUREMUST EI OLE

Nakkushaiguse ohtlikkuse hindamisel on oluline vaadata, kas on tekkinud nn ülesuremust ehk kas on surnud tavapäraselt rohkem inimesi. 

Euromomo graafikud näitavad meile, et  2020 aastal ei ole Eestis ülesuremust toimunud:

Allikas: https://www.euromomo.eu/graphs-and-maps/#z-scores-by-country 

Lisaks Eestile ei ole ülesuremust 2020 aastal olnud ka järgmistes Euroopa riikides: Küpros, Taani, Soome, Saksamaa, Luksemburg, Malta, Norra.

Suremusega, mis vastab keskmisele gripihooajale (näit nagu 2017 alguses), on 2020 aastal olnud Iisrael, Ungari, Kreeka ning pisut kõrgema piigiga on Austria, UK (Wales) ja Rootsi.

Riigid, kus on toimunud tavalisest suuremad ülesuremuse piigid kevadel ja/või sügisel 2020, on: Belgia, Prantsusmaa, Holland, Sloveenia, Hispaania, Šveits, UK (Inglismaa) ja Itaalia

 

7. POLE SELGE, KAS ASÜMPTOMAATILISED INIMESED ON NAKKAVAD

 

Teadustöös, kus uuriti 455 inimest, kes olid kokku puutunud SARS-CoV-2 asümptomaatiliste nakkuskandjatega, ei leitud mitte ühelgi 455-st testitust SARS-CoV-2 nakkust. Artiklis järeldati, et osade asümptomaatiliste isikute võime nakata teisi on nõrk.

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32513410/ 

 

20.11.2020 avaldatud uuringus Wuhani elanike hulgas tuvastati 407 asümptomaatilist positiivse testitulemusega osalejat. Mitte ühestki positiivse testi andnud inimese proovist (300 olid asümptomaatilised positiivsed ja 107 uuesti positiivsed, ehk need, kes olid varasemalt haiguse läbi podenud) ei leitud elus viirust ja teadlased järeldasid, et suure toenäosusega polnud need inimesed nakkusohtlikud. Lisaks sellele tehti koroonaviiruse test nakatunute kõikidele lähedastele, kellel oli tihe lähedane kontakt asümptomaatiliste kandjatega. Neid oli kokku 1174 inimest. Kõigil lähedastel kontaktsetel oli koroonaviiruse analüüs negatiivne. Artikli peamine järeldus oli, et Wuhan oli viirusest “puhas” ning et asümptomaatilised nakkuskandjad, kellel ei ole aktiivset viirust, teisi ei nakata. 

Uuring näitab ka seda, et RT-PCR uuringuga saadud positiivne testitulemus voib olla valepositiivne. RT-PCR analüüside puhul kasutati 37-40 tsüklit positiivse või negatiivse tulemuse andmiseks. Nii kõrge tsüklite arvuga saadav positiivne (37) viitab pigem möödunud nakkusele – ehk nii asümptomaatilised positiivsed kui uuestipostitiivsed olid pigem endised nakkusekandjad, kelle test püsis kaua positiivne. Ehk teisisonu nii asümptomaatilised positiivsed kui uuestipostitiivsed olid valepositiivsed selles mõttes, et need inimesed polnud ei haiged ega ka nakkusohtlikud.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7679396/

Asümptomaatilise nakkuse kandluse seab küsimuse alla ka see 19.12.2020 avaldatud artikkel. Selles artiklis analüüsitakse algseid teadustöid, mis väitsid, et sümptomiteta inimesed võivad viirust edasi kanda. Analüüsi lugedes selgub, et väide asümptomaatilistest viiruskandjatest on tegelikult tõestamata ja seisab savijalgadel.

https://lockdownsceptics.org/has-the-evidence-of-asymptomatic-spread-of-covid-19-been-significantly-overstated-2/  

 

Võrdluseks saab tuua ka selle teadustöö, millest selgub, et isegi tavalise gripi asümptomaatiline levik ei ole tõestatud

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1283287/ 

Tuleb kindlasti ära märkida, et eksisteerib töid, mis leiavad, et asümptomaatilised on siiski võimelised teisi nakatama. Seega on küsimus täna veel lahtine, sest lõplikult veenvaid tõendeid ei ole ühe ega teise vastuse lõplikuks kinnitamiseks. 

 

Selle teema all on vajalik käsitleda ka presümptomaatiliste isikute võimet teisi nakatada. Presümpromaatiliseks loetakse inimest, kes on nakatunud ja kellel pole veel haigussümptomeid ilmnenud, kuid mis ilmnevad mõne aja pärast.  On tehtud uuringuid haigustekitajate mõõtmistega ning järeldatud, et presümptomaatilised on ilmselt nakkusohtlikud. 

Teema vajab rohkem selgitamist.

 

8. KOROONASURMADE STATISTIKAS KAJASTUVAD KA TEISED SURMAD 

30.09.2020 avaldas Terviseameti endine juht Mari-Anne Härma ajakirjandusele, et tegelikult on koroonaviirusse surnuid vaid 17 moodustades 26% ametlikus statistikas kajastatud surmajuhtudest, mida sel hetkel oli 65. 

 

Sellele vastukajaks ilmus kohe järgmisel päeval artikkel, milles selgitati, et tavapäraselt kirjutataksegi surmatunnistusele mitu diagnoosi. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juht Gleb Denissov selgitab: „Kuna COVID-19 riskirühmas on eakad inimesed, siis mitmete haiguste märkimine surma põhjuse teatisele on üsna loomulik. Sellistel juhtudel võib surma algpõhjuse valimine sõltuda surma vahetust põhjusest. Näiteks võib tuua vähki, millel on metastaasid peaajus. Sel juhul surma algpõhjuseks sai vähk, mitte COVID-19, kuigi viiruse kohta on märge olemas,"

 

Seega oleks surmade statistikas õige ära märkida ainult need surmad, mille algpõhjus oli Covid-19 ning muude algpõhjustega surmajuhtumid Covid-19 statistikast välja jätta. 

Kui paljudel on aga Eestis Covid-19 märgitud surma algpõhjuseks, ei ole teada. Meie teabenõuetele selles küsimuses kahjuks Terviseamet ei vasta ning muudkui lükkab vastamise tähtaegu edasi.  

Püüame sellele küsimusele vastust leida teiste riikide statistikast. 

USA Haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse CDC kodulehel on andmed, et vaid 6% märgitud koroonasurmadest on Covid-19 ainsaks surma põhjuseks. Kõigil teistel on keskmiselt 2,9 kaasuvat haigust.  

Seetõttu võib öelda, et tegelik koroonasse surnute arv on oluliselt väiksem kui statistikas on kajastatud ja millega meedia vahendusel inimesi hurmutatakse. 

Väljavõte CDC kodulehelt:

https://www.cdc.gov/nchs/nvss/vsrr/covid_weekly/index.htm? 

COVID-19 VASTANE IMMUUNSUS: TEKKIMINE JA KESTUS

 

Immuunsus tekib COVID-19 viiruse vastu viiruse läbipõdemisel või vaktsiini tagajärjel.

 

Loomulik immuunsus viiruse läbipõdemisel kestab kolm aastat ja hakkab siis tasapisi langema

 

Rootsis Karolinska Instituudis tehtud uuringus vaadeldi immuunmälu eest vastutavaid T-rakke, mis arvatakse olevat kriitilise tähtsusega pikaajalise immuunkaitse tekkimisel. Vaadeldi Covid-19 ägedaid haigeid, tervenevaid ja haigusega kokkupuutunuid pereliikmeid.  Olulise leiuna tuvastati, et spetsiifilised SARS-CoV-2 T-rakud olid tuvastatavad ka asümptomaatilistel nakatunutel ja kerge Covid-19 nähtudega inimestel. Töö viitab sellele, et loomulik kokkupuude või nakkus aitab ära hoida järgmisi Covid-19 haigestumisi, ehk teisisõnu annab loomulik kokkupuude nakkusega immuunkaitse Covid-19 eest. 

Viide uuringule https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0092867420310084 

 

Ka Prantsusmaal tehtud uuringus leiti, et SARS-CoV-2 läbipõdemine kutsub esile tugeva immuunmälu vastuse.

Viide https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0163445320305636 

 

Ameerikas tehtud uuringus leiti, et  SARS-COV-2  vastane immuunmälu on stabiilne ka kuuendal ja rohkemal kuul pärast nakatumist. Võrreldes esimese kuuga pärast nakatumist, on immuunvastus isegi tugevam kuuendal kuul. Viide https://www.biorxiv.org/content/10.1101/2020.11.15.383323v1

Tartu Ülikool on vastanud küsimusele, kaua antikehad veres püsivad, nii: Sõltuvalt haigustekitajast püsivad antikehad veres mõnest kuust (nt. teetanus) kuni saja aastani (nt. tuulerõuged). Enamasti saab selle alusel ka otsustada, kas ja kui tugev on immuunsus vastava patogeeni suhtes. SARS-CoV-2 lähima sugulase SARS-CoV puhul on näidatud, et antikehade tiiter hakkas oluliselt langema 3 aastat peale haiguse läbipõdemist ning võib oletada, et vähemalt sama kaua püsib ka selle viiruse vastane immuunsus. SARS-CoV-2 puhul pikemaajalised andmed mõistagi puuduvad.

Viide https://sisu.ut.ee/covid19/elanikele

 

Vaktsiini kaitse pole lõpuni tõendatud ning kaitse kestus pole teada

 

Kui tavaliselt võtab vaktsiini väljatöötamine aega 10 aastat, siis näiteks Pfizer/BioNTech mRNA vaktsiin toodi turule vähem kui  aastaga. Ravimiamet on andnud vaktsiinile tingimusliku müügiloa ja rakendab vaktsiinile täiendavat järelevalvet.

 

Vaktsiini kaitse kestuse kohta ütleb vaktsiini infoleht järgmist: 

"Nagu kõigi vaktsiinide puhul, ei pruugi ka Comirnaty 2-annuseline vaktsineerimisskeem kõiki vaktsineerituid täielikult kaitsta ning kaitse kestus ei ole teada".

Viide https://ravimiamet.ee/sites/default/files/comirnaty_infoleht_est.pdf

Seega saab palju kindlama ja loomulikuma immuunsuse haigusega kokkupuutel. 

Vaktsiini kaitse pole lõpuni tõendatud ning kaitse kestus pole teada.

Sinu õigused

Ennetus ja ravi

Koroona vaktsiin

Liitu Koroonavaba Eesti kogukonnaga