KOROONATEAVE

Allikas: https://www.euromomo.eu/graphs-and-maps/#z-scores-by-country 

​

Lisaks Eestile ei ole ülesuremust 2020 aastal olnud ka järgmistes Euroopa riikides: Küpros, Taani, Soome, Saksamaa, Luksemburg, Malta, Norra.

Suremusega, mis vastab keskmisele gripihooajale (näit nagu 2017 alguses), on 2020 aastal olnud Iisrael, Ungari, Kreeka ning pisut kõrgema piigiga on Austria, UK (Wales) ja Rootsi.

Riigid, kus on toimunud tavalisest suuremad ülesuremuse piigid kevadel ja/või sügisel 2020, on: Belgia, Prantsusmaa, Holland, Sloveenia, Hispaania, Šveits, UK (Inglismaa) ja Itaalia

​

 

7. POLE SELGE, KAS ASÜMPTOMAATILISED INIMESED ON NAKKAVAD

 

Teadustöös, kus uuriti 455 inimest, kes olid kokku puutunud SARS-CoV-2 asümptomaatiliste nakkuskandjatega, ei leitud mitte ühelgi 455-st testitust SARS-CoV-2 nakkust. Artiklis järeldati, et osade asümptomaatiliste isikute võime nakata teisi on nõrk.

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32513410/ 

 

20.11.2020 avaldatud uuringus Wuhani elanike hulgas tuvastati 407 asümptomaatilist positiivse testitulemusega osalejat. Mitte ühestki positiivse testi andnud inimese proovist (300 olid asümptomaatilised positiivsed ja 107 uuesti positiivsed, ehk need, kes olid varasemalt haiguse läbi podenud) ei leitud elus viirust ja teadlased järeldasid, et suure toenäosusega polnud need inimesed nakkusohtlikud. Lisaks sellele tehti koroonaviiruse test nakatunute kõikidele lähedastele, kellel oli tihe lähedane kontakt asümptomaatiliste kandjatega. Neid oli kokku 1174 inimest. Kõigil lähedastel kontaktsetel oli koroonaviiruse analüüs negatiivne. Artikli peamine järeldus oli, et Wuhan oli viirusest “puhas” ning et asümptomaatilised nakkuskandjad, kellel ei ole aktiivset viirust, teisi ei nakata. 

Uuring näitab ka seda, et RT-PCR uuringuga saadud positiivne testitulemus voib olla valepositiivne. RT-PCR analüüside puhul kasutati 37-40 tsüklit positiivse või negatiivse tulemuse andmiseks. Nii kõrge tsüklite arvuga saadav positiivne (37) viitab pigem möödunud nakkusele – ehk nii asümptomaatilised positiivsed kui uuestipostitiivsed olid pigem endised nakkusekandjad, kelle test püsis kaua positiivne. Ehk teisisonu nii asümptomaatilised positiivsed kui uuestipostitiivsed olid valepositiivsed selles mõttes, et need inimesed polnud ei haiged ega ka nakkusohtlikud.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7679396/

​

Asümptomaatilise nakkuse kandluse seab küsimuse alla ka see 19.12.2020 avaldatud artikkel. Selles artiklis analüüsitakse algseid teadustöid, mis väitsid, et sümptomiteta inimesed võivad viirust edasi kanda. Analüüsi lugedes selgub, et väide asümptomaatilistest viiruskandjatest on tegelikult tõestamata ja seisab savijalgadel.

https://lockdownsceptics.org/has-the-evidence-of-asymptomatic-spread-of-covid-19-been-significantly-overstated-2/  

 

Võrdluseks saab tuua ka selle teadustöö, millest selgub, et isegi tavalise gripi asümptomaatiline levik ei ole tõestatud

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1283287/ 

​

Tuleb kindlasti ära märkida, et eksisteerib töid, mis leiavad, et asümptomaatilised on siiski võimelised teisi nakatama. Seega on küsimus täna veel lahtine, sest lõplikult veenvaid tõendeid ei ole ühe ega teise vastuse lõplikuks kinnitamiseks. 

 

Selle teema all on vajalik käsitleda ka presümptomaatiliste isikute võimet teisi nakatada. Presümpromaatiliseks loetakse inimest, kes on nakatunud ja kellel pole veel haigussümptomeid ilmnenud, kuid mis ilmnevad mõne aja pärast.  On tehtud uuringuid haigustekitajate mõõtmistega ning järeldatud, et presümptomaatilised on ilmselt nakkusohtlikud. 

​

Teema vajab rohkem selgitamist.

​

 

8. KOROONASURMADE STATISTIKAS KAJASTUVAD KA TEISED SURMAD 

​

30.09.2020 avaldas Terviseameti endine juht Mari-Anne Härma ajakirjandusele, et tegelikult on koroonaviirusse surnuid vaid 17 moodustades 26% ametlikus statistikas kajastatud surmajuhtudest, mida sel hetkel oli 65. 

 

Sellele vastukajaks ilmus kohe järgmisel päeval artikkel, milles selgitati, et tavapäraselt kirjutataksegi surmatunnistusele mitu diagnoosi. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juht Gleb Denissov selgitab: „Kuna COVID-19 riskirühmas on eakad inimesed, siis mitmete haiguste märkimine surma põhjuse teatisele on üsna loomulik. Sellistel juhtudel võib surma algpõhjuse valimine sõltuda surma vahetust põhjusest. Näiteks võib tuua vähki, millel on metastaasid peaajus. Sel juhul surma algpõhjuseks sai vähk, mitte COVID-19, kuigi viiruse kohta on märge olemas,"

 

Seega oleks surmade statistikas õige ära märkida ainult need surmad, mille algpõhjus oli Covid-19 ning muude algpõhjustega surmajuhtumid Covid-19 statistikast välja jätta. 

​

Kui paljudel on aga Eestis Covid-19 märgitud surma algpõhjuseks, ei ole teada. Meie teabenõuetele selles küsimuses kahjuks Terviseamet ei vasta ning muudkui lükkab vastamise tähtaegu edasi.  

​

Püüame sellele küsimusele vastust leida teiste riikide statistikast. 

​

USA Haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse CDC kodulehel on andmed, et vaid 6% märgitud koroonasurmadest on Covid-19 ainsaks surma põhjuseks. Kõigil teistel on keskmiselt 2,9 kaasuvat haigust.  

​

Seetõttu võib öelda, et tegelik koroonasse surnute arv on oluliselt väiksem kui statistikas on kajastatud ja millega meedia vahendusel inimesi hurmutatakse. 

​

Väljavõte CDC kodulehelt:

https://www.cdc.gov/nchs/nvss/vsrr/covid_weekly/index.htm? 

​