top of page

Maskide kahjud

MASKID ON TERVISELE KAHJULIKUD 

 

MASKID on suur bakteriaalse kopsupõletiku allikas ning immuunsuse nõrgendaja. Kevadel rääkisid sellest ka meie enda eksperdid, kes täna räägivad endale vastu. Pole saladus, et nakatumine Eestis hakkas tõusma just pärast maskikohustuse kehtestamist. Meie eksperdid ütlevad, et see on juhus ja ilma maskideta oleksime veel halvemas olukorras, aga kas see ikka on nii?

 

Kui haiglates toimub maskikandmine steriilsetes tingimustes, kus puhtad maskid antakse tööandja poolt, siis tavapopulatsioonis on võimatu saavutada maskide korrektne kasutamine. Kasutatud ja niisket maski näperdatakse pidevalt, pärast kasutust läheb see taskusse või kotti, kust mõne aja pärast jälle ette pannakse. See on super kasvulava müriaadi haigustekitajate tekkeks. On nähtud ka juhtumeid, kus tädikesed võtavad maski endale prügikastist, sest ise ei taha sellele raha kulutada.

On tehtud laborianalüüse, mis kinnitavad suuri bakterite ja seente kolooniaid korduvkasutatud maskil. Inimesed hingavad sisuliselt endale kopsupõletikku sisse. Kopsupõletik aga on peamine põhjus miks haiglasse satutakse.

Samuti hakkab juba tulema värskeid teadusuuringuid sellest kui kahjulik ja tervist kahjustav on maskide kasutus üldpolpulatsioonis.

 

KAHJULIKUD FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED MÕJUD

​

Jaanuaris 2021 avaldatud uuring jõuab järeldusele: 

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7680614/

​

“Olemasolevad teaduslikud tõendid vaidlustavad näomaskide kui COVID-19 ennetava sekkumise ohutuse ja efektiivsuse. Andmed näitavad, et nii meditsiinilised kui ka mittemeditsiinilised näomaskid on ebaefektiivsed viiruslike ja nakkushaiguste, näiteks SARS-CoV-2 ja COVID-19, levitamise blokeerimisel inimeselt inimesele, mis ei toeta näomaskide kasutamist. On tõestatud, et näomaskide kandmisel on olulised kahjulikud füsioloogilised ja psühholoogilised mõjud. Nende hulka kuuluvad:

- hüpoksia,

- hüperkapnia,

- õhupuudus,

- happesuse ja toksilisuse suurenemine,

- hirmu ja stressireaktsiooni aktiveerimine,

- stressihormoonide tõus,

- immunosupressioon,

- väsimus,

- peavalud,

- kognitiivse võimekuse langus,

- eelsoodumus viiruslike ja nakkushaiguste tekkeks,

- krooniline stress,

- ärevus ja depressioon.

 

Näomaskide kandmise pikaajalised tagajärjed võivad põhjustada:

- tervise halvenemist,

- krooniliste haiguste arenemist ja progresseerumist ning

- enneaegset surma.”

​

​

On olemas teadustöid, mis on tuvastanud, et:

​

  • suur osa meditsiinitöötajaid kannatab maskikandmisest tingitud pidevaid peavalusid, [30]  [31]

  • valesti kandmisel võib maskile tekkinud niiskus või maskide korduvkasutamine hoopis nakkusohtu suurendada, [32]  [33]

  • maskide kandmine mõjutab negatiivselt respiratoorseid ja termoregulatiivseid protsesse,  [34]

  • maskide kandmine tekitab vähenenud töövõimekust, mõjutades mitmeid psühholoogilisi ja füsioloogilisi aspekte,  [35]

  • maski taga olev hapniku ja süsihappegaasi tase ei vasta tööohutusnormidele,  [36]

  • N95 tüüpi maski kandmise tõttu tekkiv hüpooksügeneemia ja hüperkapnia vähendavad töö efektiivsust ja õigete otsuste langetamise võimet,  [37]

  • kauem kui üks tund N95 maski kandmist põhjustab CO2 taseme tõusu veres ning mitmeid tervisehäireid nagu pearinglus, survetunne peas, hingeldamine, närvisüsteemi muutused, mõjud südameveresoonkonnale,  [38]

  • maski kandmine suurendab oluliselt CO2 tagasihingamist,  [39]

  • suurenenud CO2 sissehingamine võib vallandada paanikahäiretega inimestel paanikahoo,  [40]

  • pärast esimest tundi väheneb maske kandvatel kirurgidel hapniku tase arteriaalses veres, mis on eriti silmatorkav üle 35-aastastel,  [41]

  • lisaks otsestele terviseriskidele suurendab maskide massilise kandmise nõue ka mikroplastide suurenenud sissehingamist ja mikroplastide üldist pollutsiooni looduses, mis pikas perspektiivis mõjub kahjustavalt inimeste tervisele,  [42]

  • hambaarstide ja hügieenikute seas läbiviidud küsitlus tõi välja mitmeid maskikandmisega seonduvaid terviseprobleeme: peavalud 71%, vaimne väsimus 68%, kurnatus 59%, ülemäärane higistamine 54%, suukuivus 47%, õhupuudus 41%, tugev janu 30% jt .  [43]

​

​

​

fonte-news-hambaarstide-kysitlus-maskide

SUUR OSA LAPSI KANNATAB MASKI KANDMISEST TINGITUD TERVISEPROBLEEMIDE KÄES

​

Pärast maski-kandmise kohustuse kehtestamist Saksamaal hakkas kogunema inimeste lugusid maskide kandmisest tingitud kõrvalmõjude kohta nii lastel kui täiskasvanutel. Samal ajal puudus süsteem nende kaebuste registreerimiseks. Selleks, et saada ülevaadet antud kaebuste sagedusest ja iseloomust seati Saksamaal Witten/Herdecke Ülikooli algatusel üles internetipõhine keskkond, kus lapsevanematele, arstidele, pedagoogidele jt anti võimalus teatada maski kandmise kõrvalmõjudest lastel.

​

20. oktoobril 2020 paluti 363 arstil teha keskkonda sissekandeid ning teavitada lapsevanemaid ja pedagooge sellisest registrist www.co-ki-masken.de

​

26. oktoobriks 2020 oli registrit kasutanud 20353 inimest, kes tegid sissekandeid 25 930 lapse kohta. Nende laste maskikandmise keskmine aeg oli 270 minutit (e 4.5 tundi) päevas. Maski kandmisest põhjustatud kahjustustest teatanutest oli 68% lapsevanemaid. Vastanutest 67,7% märkis oma vastustest, et lapsed ise kurdavad maskist tingitud. Küsimusele, kas lapsed ise kurdavad maski kandmisest tulenevaid kahjustusi, vastas 67,7% vastanutest oma laste puhul jah; 26% vastas eitavalt. (44)

​

Muuhulgas raporteeriti järgmistest kahjustustest ja sümptomitest lastel:

​

- ärrituvus (60,4%) 

- peavalu (53,3%) 

- keskendumisraskused (49,5%) 

- vähenenud õnnetunne (49%) 

- vastumeelsus kooli / lasteaeda minekust (44%) 

- halb enesetunne (42%)

- vähenenud õppevõime (38%) 

- unisus, kurnatusetunne, väsimus (36,5%)

- laps magab halvemini kui tavaliselt (31,1%)

- laps magab rohkem kui tavaliselt (25%)

- minestused (20,7%)

- soovimatus tegutseda/mängida (17.9%)

- iiveldus (16,6%)

- nõrkusetunne (14,7%)

- kõhuvalu (13,5%)

- hingeldamine (12,2%)

- pigistamistunne rinnus (8%)

- helid kõrvades (4,5%)

 

Antud töö on tähelepanu pööramiseks lastele, kes kannatavad maskist tekkida võivate terviseprobleemide käes. Uuringuga loodetakse panna alus edasisele esinduslikule uuringule, mille põhjal saab koostada laste maski kandmise täpse kasu-riski analüüsi, mida on kiiresti vaja. Autorid toonitavad, et teatatud kõrvalnähtude esinemist lastel maskide kandmise tõttu tuleb võtta tõsiselt ja on vaja täpselt välja selgitada kaasnevate terviseseisundite, maski kandmise olukorra (kestus, vaheajad ja maski tüüp) ning kooli olukorra kohta. [44] 

​

[30] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32232837

[31] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16441251

[32] https://www.independent.co.uk/news/health/coronavirus-news-face-masks-increase-risk-infection-doctor-jenny-harries-a9396811.html

[33] https://bmjopen.bmj.com/content/5/4/e006577

[34] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21917820

[35] https://jbioleng.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13036-016-0025-4

[36] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20420727

[37] https://clinicaltrials.gov/ct2/show/record/NCT00173017

[38] https://blogs.cdc.gov/niosh-science-blog/2020/06/10/ppe-burden

[39] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23514282

[40] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22729448

[41] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18500410

[42] https://europepmc.org/article/pmc/pmc7381927

[43] https://archive.li/tInCG

[44] https://www.researchsquare.com/article/rs-124394/v1

​

​

bottom of page