Pfizer-BioNTechi vaktsiin Comirnaty

Pfizer-BioNTechi vaktsiini INFOLEHT! 

 

NB! Juhime tähelepanu, et Ravimiamet on vaktsiinile andnud TINGIMUSLIKU müügiloa.

Vaktsiini infoleht algab järgmise märkusega: 

“Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest.”

KOHTUEELNE INTERVJUU EKSPERDIGA: 

"BioNTech-i koroona vaktsiin kätkeb varjatud ohte" 

 

Saksa advokaadid, eesotsas Dr. Reiner Fuellmich’iga, on koostamas kaebust kohtusse, et Euroopa Meditsiiniagentuuri (EMA) poolt antud koroonavaktsiinide tingimuslik müügiluba tühistada. Käesolev kokkuvõtte on koostatud 30. jaanuaril 2021  toimunud kohtueelsest intervjuust (1) eksperdi Dr. Vanessa Schmidt-Krueger, rakubioloogiga, kellel on üle 20-aastane molekulaarmeditsiini kogemus ja kes töötab Max Delbrücki molekulaarmeditsiini keskuses. (2) Saksakeelses intervjuus (3) käsitleb ekspert BioNTech koroona vaktsiiniga seonduvaid puudusi ja ohte inimkonna tervisele. Dr. Vanessa Schmidt-Krueger lubab teha samasuguse kokkuvõtte ka Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide kohta.

 

Vestlusest võtab osa ka Dr. Holzeisen Itaaliast. Intervjuu toob välja mitmeid murettegevaid küsimusi seoses BioNTech vaktsiiniga. Palju asju läheb valesti tootmises ning vaktsiin viitab hulgalistele kõrvalmõjudele, mida praktiliselt üldse ei arutata. Intervjuus jõutakse järeldusele, et sellises faasis vaktsiiniga rahvamasside vaktsineerimine on kuritegelik.

 

Avalikuks arutluseks esitatud raport oli arusaadav vaid vähestele

 

Dr. Vanessa Schmidt-Krueger toob alustuseks välja, et dokument Open Assessment Report, mille EMA andis avalikuks arutamiseks vaktsiinide kohta enne müügiloa andmist, oli nii keeruliselt ja teadusterminoloogiliselt koostatud, et ainult väga teadlikud spetsialistid said sellest aru. Samuti oli see saadaval ainult inglise keeles, mida suur osa sakslasi ei oska. (4)

 

EMA komitee raportis oli 2 osa. Esimene osa puudutas vaktsiini tootmist  ning see oli koostatud väga põhjalikult koos tootjale esitatud 23 ettepanekuga tootmisprotsessi parandamiseks. Kuid teine osa, mis puudutas kõrvalmõjusid, oli hinnatud ilma igasuguse kriitikata, jättes küsimata kõik olulised küsimused selle kohta, mis juhtub kui niisuguseid aineid süstitakse inimese sisse, eriti ühiskonna õrnadele gruppidele, kes on väga vastuvõtlikud kõrvalmõjudele.

 

OHTLIKUD TEHNILISED VEAD TOOTMISES 

 

BioNTech masstootmises olev vaktsiin on saastunud DNA-ga

 

Üks probleem BioNTech vaktsiiniga on see, et kliiniliste uuringute faasis kasutatud vaktsiin oli toodetud kallite ja tundlike meetoditega, mis garanteeris lõpptoote puhtuse. Kuna kliinilises faasis oli vaktsiini vaja väiksemas koguses, siis oli selline kallis tootmine võimalik. Kui vaktsiin läks masstootmisse polnud puhtalt tootmine enam võimalik.  Kasutusele võeti odavamad ja täiesti teistsugused meetodid, mis oluliselt muudab vaktsiini sisu ja kvaliteeti. Samas ei ole sellise meetodiga toodetud vaktsiini kunagi katsetatud, mida kasutatakse masstootmisel. See fakt on EMA-le teada ning kajastatud nende enda raportis.

 

Odavama tootmisprotsessi saavutamiseks kasutavad nad tohututes kogustes substraadina toimivat DNA-d, et sellest oleks võimalik toota RNA-d in vitro transkriptsioonireaktsioonis. DNA-d toodetakse transformeeritud bakterite kääritamise kaudu. Järgmiseks avatakse bakterid ja ekstraheeritakse DNA, mis lineariseeritakse, et selle pealt saaks luua RNA. Bakterid paljundavad DNA-d tohutul hulgal ja see toob kaasa uusi ohte, eriti saastumist. EMA komitee esitas erinevad nõuded vaktsiinitootjale, kes peab nüüd välja töötama ja kasutusele võtma erinevad analüüsiprotsessid, et tagada substraadi puhtus mikrobioloogilistest saasteainetest, nagu näiteks E Coli bakter. Tundub, et selle tagamiseks või jälgimiseks pole olemas mingeid protsesse.

 

Samuti peab tootja tagama, et kõik puhvrid e lahustid, mida kasutatakse, oleksid RNase vabad. Juhul kui nendes lahustites on mingeid ebapuhtusi (mis sisaldavad RNaase), siis vaktsiinis olev RNA laguneb ja vaktsiinil pole enam mingit mõju. Samuti peavad nad analüüsima kui tugev on ensüümide aktiivsus. See on väga oluline, sest transkribeeritakse RNA DNA-st, mille järel tuleb elimineerida DNA, mille ensüümid lagundavad. Juhul kui see DNA ei ole täiel määral lagundatud ja DNA jäägid jäävad alles, siis see tekitab terviseriske, mida käsitletakse allpool. Ühesõnaga tuleb tootmisprotsessis hoolikalt jälgida ensüümide aktiivsust ning lõpuks peab teil olema puhas RNA ilma DNA-ta. Paraku see nii ei ole. BioNTech on ise tunnistanud, et vaktsiinides on ebapuhtusena DNA-d olemas.

 

Pole uuritud transpordi mõjusid  

 

Samuti esitati nõuded ka asjaolule, et tootja ei ole läbi viinud transpordi kontrolliuuringut. See tähendab, et neil pole aimugi, kas vaktsiini toime on pärast transporti alles. Seda uuringut alles praegu tehakse.

 

Partiide steriilsust ei saa kontrollida

 

Ka vaktsiiniviaali steriilsus on oluline. Neil on head viaalid, mida nad on katsetanud, kuid neil on palutud välja töötada uus “kiirtest”, et arstid või kes iganes vaktsiini manustab, saaksid selle testi läbi viia kontrollimaks kas äsja ostetud partii on tõesti steriilne. See on lihtsalt täiendav samm, mis tuleks ära teha. Lisaks sellele ei ole neil erinevate partiide jaoks ühtegi nõuetekohast standardit.

 

Masstootmise jaoks puudub tootmisprotsessi standard, et tagada kõigile partiidele ühesugune sisu ja kvaliteet  

 

Leiti, et RNA terviklikkus on valmistatud partiides alati erinev, mille juurde tuleme hiljem tagasi. Peab olema kindel standard, mis on iga partii jaoks alati sama ja mida peab saama kasutada standardi mõõtmisel. See oli neil olemas vaid kliiniliste katsete jaoks, kuid mitte masstootmise jaoks. Nüüd on vaja luua uus standard uue tootmisprotsessi jaoks, et kaubandusliku müügi jaoks oleks kindel standard. Seda pole veel tehtud, nad teevad seda alles praegu.

 

Vaktsiinipartiides sisalduv RNA on vaid osaliselt kvaliteetne

 

RNA terviklikkus tähendab loomulikult RNA kvaliteeti. On leitud, et see pole eriti kõrge. Kliinilises faasis oli see kõrgem. Oma aruandes nad ei ütle kui kõrge see on, kuid Dr. Vanessa Schmidt-Krueger’il on andmeid, mis ütleb, et vaid 78% RNA-st oli hea. Nüüd on nad leidnud partiid, millest vaid 55% RNA-st oli täispikkuses, ehk siis kvaliteetne.  On olemas analüüsi meetodid, mis sellist mõõtmist võimaldavad. Kärbitud RNA on ebastabiilne, laguneb rakus suhteliselt kiiresti ja siis ei saa valku üldse moodustuda. Halvimal juhul moodustub valku nii vähe, et immuunvastust ei saa tekkida. Kuid see on halvim juhtum. Kui vaktsiinis on terviklikku RNA-d vaid 55% ja ülejäänud 45% on lihtsalt kärbitud tükid, siis soovis EMA komitee teada saada, kas mitte-elujõulisi tükke tekib tootmises ja kui palju korrektset piikvalku tekib. Seda kõike tuleb alles analüüsida.

 

BioNTech’il on nüüd ülesanne kontrollida kas ja kui paju need kärbitud RNA-d suudavad piikvalku tekitada. Nad saavad valkude suurust kontrollida spetsiaalse tehnikaga, mis muudab valgud nähtavaks. Oma analüüsis on nad näinud erineva suurusega “bände”, st erineva suurusega valke, ja EMA komitee soovib BioNTechilt teada saada, kas kõik need erinevad suurused kuuluvad samale valgule või mitte, või on need hoopis muud valgud, lühenenud valgud, millel pole ehk mõju üldse. Me tahame teada kui palju tegelikult sisaldab vaktsiin õiget valku.

15.11

Vaktsiinides ebapuhtusena olev DNA on ohtlik

 

Kui RNA puhul on üsna ebatõenäoline, et see saaks integreeruda inimese DNA-ga, siis DNA-ga on olukord teine, eriti praegusel juhul kuna saasteaineks on lineariseeritud DNA. DNA integreerumine tuuma genoomi on tegelikult suhteliselt harv - selle toimumiseks peab kokku tulema palju erinevaid tegureid. Esiteks peab rakk jagunema.  Ilma jagunemiseta ei saa vaktsiinis ebapuhtusena olnud DNA raku DNA-ga liituda, kuna raku genoom asub raku tuumas ja see rakutuum peab kõigepealt lahustuma. Kuid ta teeb seda ainult siis kui rakk jaguneb. Lipiidsed nanoosakesed satuvad kõikidesse rakkudesse, mitte ainult lihasrakkudesse - viimast uskuda on viga.

18.42

Seega on teoreetiliselt võimalik, et see lineaarne DNA, mis on vaktsiinis ebapuhtusena, integreerub jagunevas rakus peremeesorganismi rakutuuma. Lineaarne DNA on integreerimiseks optimaalne, bakteriaalne tsirkulaarne DNA mitte. Bakteritest pärit DNA on ümmargune ja seda pole nii lihtne integreerida. Seda juhtub, kuid mitte nii tihti. Kuid niipea kui teil on selline olukord nagu praegu, juhtub seda sagedamini. Lineaarse DNA tuuma jõudmine on risk. Kui nii juhtub, siis see võib geene sisse ja välja lülitada, üle või alla reguleerida, võib areneda vähk - võimalusi on veel palju. Nii, et DNA ebapuhtust vaktsiinis tuleb tingimata vähendada.

 

Paika genoomis, kuhu võõr-DNA integreerumine toimub, ei ole võimalik kontrollida ning see võib juhtuda kõikjal organismis. DNA-s on sektsioone, mis on selle suhtes haavatavad, ja teisi, mis pole nii haavatavad ning on oluline kuhu DNA maandub. Kui see maandub geenil, siis muutub geen düsfunktsionaalseks, valku enam ei moodustu ja kui see on oluline valk, võib rakk surra ning kui see jätkab paljunemist, võib see põhjustada tõesti massiivset kahju.

 

Näiteks kui see DNA maandub mõnel olulisel rakul, mis paljuneb kiiresti, siis võivad tekkida modifitseeritud ehk geenmodifitseeritud (GMO) rakkude kloonid. Sellisel juhul nendes kloonitud rakkudes neid valke enam ei toodeta ja halvimal juhul toimub raku funktsiooni kaotus. Kui võõr-DNA hüppab geenidesse mis reguleerivad geeni ekspressiooni, siis võib see tekitada geenide sisse lülitamist või madalamalt reguleeritust, st et väljund on erinev ja raku metabolism muutub. Kui see antakse kehas edasi replikatsioonide käigus, siis see võib kehas paljusid asju muuta.  

 

Kuna on juhus, kuhu võõr-DNA maandub, siis iga inimese juhtum on individuaalne ning neid protsesse ei ole võimalik ette ennustada. Mõni neist protsessidest võib avalduda alles 3-4 aasta pärast. Seepärast on selliste mõjude kliiniliseks avastamiseks vaja aega. Lisaks on väga keeruline seostada vaktsiini mõjuks probleeme, mis on igal inimesel erinevad. Praegu kirjeldatud vaktsiinid töötavad täiesti uudsel alusel, geneetilise sekkumise teel, mille kohta on õige öelda geneetiline eksperiment.  

 

Rasedate ja laste vaktsineerimine võib olla eriti ohtlik

 

DNA ebapuhtuse teema taustal, eriti rakkude jagunemise korral tekib küsimus, et rasedate naiste või laste vaktsineerimine võib sel juhul olla eriti ohtlik, sest neil jagunevad rakud palju rohkem kui täiskasvanul või eakal. Rasedate puhul on probleemiks ka see, et nende immuunsüsteem reageerib teisiti kui neil, kes pole rasedad. Raseduse ajal lülitub immuunsüsteem ümber nii, et loodet talutakse ja ei lükata tagasi.

 

Seetõttu võib praeguse vaktsiiniga vaktsineerimine põhjustada tüsistusi raseduse ajal, kuid ka eakatel, kellel teatud protsesse enam ei toimu - nende immuunsüsteem talub tavalisest rohkem, mille tõttu võivad tekkida immunoloogilised komplikatsioonid.

 

Samas oleme me siiski kõik ohus, sest meie rakud on pidevas dünaamikas: miljonid rakud meis lagunevad ja uuenevad iga päev. Tuleb arvestada kõigi tüvirakkudega, kõigi immuunrakkudega. Kui vaktsiini saasteained segavad neil protsessidel toimuda, siis sel on ettearvamatud tulemused.

 

Silmaga nähtavad saaste osakesed

 

Lisaks lühikestele kärbitud RNA tükkidele, mis vähendavad vaktsiini timet, on probleemiks ka kaheahelaline RNA ning saaste on ka seotud lipiididega mida kasutatakse lipiidsete nanoosakeste (LNP) jaoks. Mõnikord on nad valmis viaalides täheldanud nähtavaid osakesi. Nad ei tea, mis see nii on. Nad ei usu, et see on tekkinud hoiustamise tõttu. Tootjatel on küll kasutusel teatud automaatsed jälgimissüsteemid, mis seda kontrollivad ja jälgivad, kuid seda tuleb parandada, see ei ole EMA jaoks piisav.

 

Arst või vaktsiini manustaja peab enne vaktsineerimist üle kontrollima ja vaatama, kas ta näeb silmaga nähtavaid osakesi. Kui need osakesed on olemas, siis tuleb see vaktsiiniviaal ära visata. Paraku sellest ei räägita ja praktikas seda ei kontrollita.

26.18

Lipiididega seotud saasteained on samuti ohtlikud

30.32

Vaktsiinides on ka lipiididega seotud saasteained. Uusi lipiide on kaks - ALC-0315, mis on katioonne lipiid ja ALC-0159, mis on PEGüleeritud lipiid, PEG komponent. Ja nad on leidnud, et toote lõpp-produkti osades partiides on need saasteained. Nad ei tea, kust see tuleb, tõenäoliselt katioonse lipiidiga.

 

Tootja peab nüüd välja selgitama, kust saasteained pärinevad ja EMA on palunud neil kirjutada aruanne selle kohta, kuidas toimub keemiline süntees, kust nad selle saavad jne, ehk nõutakse tootjalt kvaliteedikontrolli lähteainete ja lahustite osas. Nad peavad loetlema, millised etapid on sünteesis kriitilised ja nad peavad seda kõike tegema 2021 a juuli lõpuks.  

 

Nii et tootjad ei tea saasteainete allikat ja EMA komitee ei uurinud, milliseid tagajärgi saastumine võib põhjustada. Kuigi ei ole otseseid tõendeid PEG-i saastumise kohta, peavad tootjad ka selle kohta kirjalikult dokumenteerima oma kvaliteedikontrolli, puhtuse jms strateegia. EMA komitee esitas hea tootmistava (GMP) kohta kaebusi kokku umbes 20 punkti kohta. Need on väga ulatuslikud punktid, mis on tõsine väljakutse saavutada poole aastaga. Ja lisaks on nad välja andnud 23 soovitust toote kvaliteedi edasiseks arendmiseks.

 

Selle dokumendi lõpus on veel kuus lehte, milles on kirjutatud: „Ohutusriski hindamist peetakse vastuvõetavaks; on olemas teoreetilised arvutused halvimate juhtumite kontsentratsioonide kohta tootmisprotsessi jääkidest, kuid need on allpool kehtestatud ohutuspiire.”  See tähendab, et meie tervis sõltub teoreetilistest arvutustest, mitte tegelikest testidest.

 

Samal ajal on olemas teateid, et näiteks Gibraltaris suri 53 inimest pärast vaktsineerimist. Saksamaal kuuleme, et sama juhtub ka vanadekodudes. Äsja vaktsineeritud inimesed kas surevad kohe pärast vaktsineerimist või jäävad väga haigeks, samas kui vaktsineerimata hoolealused on terved. Tippteadlastelt oleme kuulnud, et see võib olla seotud lipiidide või liposoomidega, mis mõnel inimesel viivad kohe kopsude väga halva hapnikuga küllastumiseni või sisenevad kuidagi ajusse ja põhjustavad neuroloogilisi probleeme - värinaid ja igat sorti düsfunktsioone.

 

Vaktsineerimine praeguses faasis on kuritegelik

 

EMA on määranud tootjale mitu nõuet, mida peab vaktsiini toomise juures parandama, kuid ometi juba toimub vaktsineerimine. Kuigi poliitiline surve on suur, siis see on kuritegelik. Sellises staadiumis vaktsiiniga ei tohiks kedagi veel vaktsineerida. EMA on esitanud erinevaid nõudeid, mis pole veel täidetud. Need tuleb täita alles 30. juuliks 2021, kuid iga päev vaktsieeritakse uusi inimesi. Uuring toimub põhimõtteliselt praegu otse meie silme all elavate inimeste peal, kellel pole aimugi, mida siin praegu käsitletakse ja millised on riskid.

 

Oluline on veel see, et praegusel juhul ei jälgita vaktsineerituid nii nagu seda tehakse kliinilistes uuringutes. Kui inimene osaleb vaktsiinikatsetes, siis peab teda pidevalt jälgima, tema tervist hindama ning võrdlema tulemusi nendega, kes vaktsiini ei saanud. Praeguse elava katse juures jääb see kõik tegemata.  

 

Erinevate vaktsiinide omavahelise segamise lubamine elimineerib võimaluse vaktsiine edasi uurida

 

USA-s ja mujal on nüüd lubatud kombineerida esimese ja teise vaktsiini jaoks erinevaid vaktsiine. Erinevate vaktsiinide segamise tõttu me ei saa teha mingeid selgeid järeldusi ja see toimub ajal kui uuringud on alles pooleli. Seetõttu meil puudub võimalus hiljem tulemusi kokku võtta ja selgelt kindlaks teha, milline vaktsiin millist kõrvaltoimet avaldab. See näib olema tahtlik. Näit USA-s on nii, et Moderna, BionTechi ja AstraZeneca vaktsiine on lubatud segamini kasutada, et kui ühte pole, võib teist süstida. See muudab ülevaate saamise võimatuks ja see tähendab, et seda ei saa analüüsida ka vaatlusuuringus - mis tähendab, et me lendame pimedana.

 

Vaktsineerimine toimub ajal kui tootja alles viimistleb oma protokolle

 

Hetkel on vaktsiinidel ajutine luba, mis kestab k.a. juuli lõpuni. Seejärel otsustatakse, kas vaktsiin saab lõpliku loa või mitte. Samal ajal tootja alles viimistleb oma protokolle, peab tegema mitmeid analüüse, täiendama on tehnikaid, täitma kõik need lubadused, mis EMA-le on antud - ning samal ajal juba käib vaktsineerimine. See on täiesti katastroofiline.

 

Olukord on kriminaalne ning ajutine müügiluba tuleb viivitamatult tühistada

 

Samal ajal on EL Komisjoni president andnud selged juhised, et enamus täiskasvanuid,  peab olema vaktsineeritud juuliks, eriti tervishoiutöötajad ja need, kellel on kaasuvad haigused. Dr. Holzeiseni (Itaalia) sõnul on see kuritegelik ning kindlasti esitavad nad järgmisel nädalal kriminaalasja, millele lisatakse Dr. Vanessa Schmidt-Krueger'ilt saadud praegune informatsioon.  “Samuti teeme Euroopa Kohtule taotluse vaktsiinide ajutise müügiloa tühistamiseks. Sellega on väga kiire, sest iga päev maksab inimelusid. See on kohutav,” ütleb Dr. Holzeisen.  Dr.Reiner Fuellmich lisab, et nad teevad sama ka USA-s ning neil on avaldus juba valmis.

 

Mida suurem vaktsiini doos, seda rohkem kõrvalmõjusid

 

Teiseks oluliseks punktiks on vaktsiiniannuse määramine, mida tootja pidi analüüsima kliiniliste uuringute esimeses etapis. Kliiniliste uuringute esimeses etapis oli BioNTechil ülesanne avastada mitte ainult spontaanseid kõrvaltoimeid, vaid ka määratleda korrektne vaktsiini doos. Nad testisid kolme või nelja erinevat vaktsiiniannust vastavalt 10 µg (mikrogrammi) RNA-d, 20 µg ja 20 µg kahes annuses ning lisaks oli üks ülisuur doos. Annus viitab ainult mRNA-le, mis on mähitud LNP-desse. Läbiviidud testis pidid patsiendid tegema märkmeid seitsmepäevasesse digipäevikusse.

 

Leiti, et mida suurem oli vaktsiini doos - seda sagedamini esines kõrvaltoimeid.  Teise annuse järel oli alati rohkem ja tugevamaid kõrvaltoimeid kui esimese annusega. Vanematel uuringus osalejatel oli kõrvaltoimeid vähem, sest nende immuunsüsteem ei ole enam nii reaktiivne. Avalikustatud kõrvaltoimed, mida analüüsiti olid: palavik, väsimus, peavalud, liigesevalu, müalgia, värinad, oksendamine, kõhulahtisus. Väljaandes pole midagi enamat käsitletud - me ei tea, kas tootja analüüsis ka muid kaebusi.

 

Rohkemate kõrvalmõjudega kangem annus ei anna lisaväärtust

 

Nad vaatasid ka seda, kui palju antikehi toodeti ja seejärel sidusid piikvalgu: nad tegid seondumistesti ja uurisid antikehade teket viirusega kokkupuutel. Võib öelda, et vaktsiini erinevate annuste vahel puudub positiivne seos, ehk me näeme sama efekti 10, 20 ja 30 mikrogrammi juures. Vaatamata sellele soovib tootja kasutada vaktsiini annusena  30 mikrogrammi, kuigi 30 mikrogrammil on palju rohkem kõrvaltoimeid kui 10 mikrogrammil. Kasu on sama, kuid risk on erinev. See pole teaduslikult õigustatud.

 

Kui ma kirjutasin loomkatse taotlust ja soovisin loomi vaktsineerida 30 mikrogrammiga ning pidin põhjendama, miks 30 mikrogrammi, miks mitte 10, siis ei saaks ma oma loomkatse taotlust kunagi rahuldatud, kui saan sama efekti 10 mikrogrammiga. Kui nendes testides suurendan RNA mahtu, ei teki sellest lihtsalt mingit lisakasu.

 

Õige vaktsiini doosi määramiseks vajalik test jäeti valeliku ettekäändega tegemata

 

Tavaliselt on kliiniliste uuringute esimese faasi ülesandeks kindlaks teha millises koguses vaktsiini on vaja, milline vaktsiini doos saavutab soovitud tulemuse. On väga oluline tõendada, milline see kogus peab olema. Selleks on vaja läbi viia kindel statistiline test kõigi vaktsiini dooside kohta. Test annab meile selge vastuse, kas andmetes on olemas positiivne korrelatsioon või ei, ehk mõõtmaks kas vaktsiini soovitud efekt suureneb vaktsiini doosi suurenedes või mitte.

 

Paraku ei ole BioNTech teinud seda testi, tuues vabanduseks, et neil ei olnud piisavalt andmepunkte, et neil oli ainult 12 osalejat igas grupis. Dr. Vanessa Schmidt-Krueger kahtlustab, et nad plaanisid sellist käiku juba algusest peale, sest see on täiesti rumal vabandus. Igal teadlasel oleks hea meel kui tal oleks 12 andmepunkti rühma kohta. Statistilise järelduse tegemine on täiesti võimalik, sest seda saab teha ka 5-6 inimesega. Aga 12-ga saab teha juba üsna hea järelduse, kas korrelatsioon on olemas või mitte.

 

 Dr. Vanessa Schmidt-Krueger lisab, et temal on treenitud silm ning kui ta vaatab saadud andmeid, võrdleb mediaanväärtusi ja andmete hajuvust, siis ta võib öelda, et korrelatsioon puudub. Ükskõik millist testi teha, on neil kõigil enam-vähem sama tulemus. Siit saab teha ainukese järelduse, et tootja ei tahtnud testi teha. Sest kui nad oleksid selle testi teinud, oleks see esitanud tõendid, et 30 µg ja 10 µg vaktsiini doosi mõju immuunsuse tekkele on sama, aga väiksemate kõrvalmõjude tõttu peaks valima väiksema doosi.

41.22

Tehtud vea maksavad kinni tavainimesed oma tervise ja rahakotiga

 

Tegemist on eriti ränga veaga, sest kui mõlemal doosil on sama efekt, kuid kõrgem doos annab palju rohkem kõrvaltoimeid, siis see on tõsine meditsiiniline väärtegu.

Me näeme juba praegu kahjulikke tagajärgi kuni surmajuhtumiteni. Praegu on arstid sattunud löögi alla, sest nendelt nõutakse vastutust selle eest. Arstide olukorra teeb  keerulisemaks ka tõendamiskoormise ümberpööramine, sest need, kes on kannatada saanud, ei pea enam esitama tõendeid selle kohta, et juhtunu tekkis vaktsiini tõttu vaid arst peab tõendama, et see polnud vaktsiin ja et tema pole süüdi.

 

Küsimus on ka kuludes ning suurem doos läheb maksumaksjale rohkem maksma. Mida suurem kogus süstitakse inimestesse, seda rohkem see maksab.

 

Doseerimise viga võib tekkida ka sellega, et vaktsiin segatakse käsitsi. Vaktsiin saabub dehüdreeritud valge pulbrina, mille koguse mõõdab välja vaktsineerija ning lisab soolalahuse. See on väga suur vea allikas. On juba teatatud juhtumitest, kus keegi unustas koguse ära jagada ning patsient sai viis korda suurema annuse. Ilmselt on ravimtootja tahtnud sellega kulusid kokku hoida, kuid mis lisas vaktsineerimis-praktikasse suure ohu.

46.49

 

OHTLIKUD KÕRVALMÕJUD

Nanoosakeste tehnoloogia kasutamine tervetel inimestel on liiga riskantne

52.57

Prekliiniliste uuringute aruanne lipiidsete nanoosakeste LNP-tehnoloogia kasutamisest tuli välja 2020 a detsembri keskel. Dr. Vanessa Schmidt-Krueger ei taha seda tehnoloogiat täiesti maha laita, sest tegemist on uudse paljulubava tehnoloogiaga, kuid probleem on selles, et seda on inimeste peal kasutada veel liiga vara. Toksilisus on endiselt liiga kõrge, mis tuleks kõige pealt kõrvaldada. Toksilisusest vabanemisega on paljud teadlased tegelenud ja seda uurinud juba 20 aastat. Seda tehnoloogiat kasutatakse praegu vähipatsientide jaoks, kuid seal on riski/kasu suhe väga erinev. Tervel inimesel on sellise kõrge riskiga tehnoloogia kasutamine ebaproportsionaalne.

 

Nanoosakesed on imepisikesed osakesed, mis alati kahjustavad rakke, sest mida väiksem on osake, seda rohkem võib neil olla koostoimeid rakukomponentidega, näit valkude, teiste lipiidide või DNA-ga jne. RNA ümber on vaja kasutada lipiididest LNP-ümbrist, sest RNA-d ei saa inimese kehasse lihtsalt niisama süstida, kuna need lagunevad muidu 10 minuti jooksul ringi ujuvate nukleaaside poolt. Ka rakkudesse sisse on RNA-d võimatu ilma LNP-kasukata saada.

 

Lipiidsed nanoosakesed tekitavad DNA ahelate purunemist

 

Loomkatsetes on tehtud mitmesuguseid in vivo (kehasiseseid) uuringuid. On leitud, et kui loomadele antakse sissehingamise kaudu  lipiidseid nanoosakesi (LNP), siis leiab aset DNA-ahelate katkemisi kopsudes. See võib omakorda vallandada tõsise kopsuhaiguse või kopsuvähi. Viimast on ka tuvastatud. Lisaks sellele on tuvastatud, et kui LNP-de omastamine toimub põrnas, siis ka seal toimub DNA ahelate purunemised. Samuti on tuvastatud, et LNP-de transportimisel verre võivad tekkida tromboosid või hemolüüs. Hemolüüs tähendab erütrotsüütide (st punaste vereliblede) äkilist hävinemist, mis põhjustab hüpoksiat. See kõik kehtib ka BioNTechi vaktsiini puhul.

 

LNP-de sees on ühte sorti RNAd suures kogguses. Lipiididest ümbris koosneb neljast erinevast komponendist. Esimene on abistaja lipiidid, mis on vajalikud struktuuri tekitamiseks ümbrises, aga sel puudub mürgisus ja oluline toime. Teine on  katioonne lipiid.  Kolmas on katioonne PEG komponent ning neljas on kolesterool. Need neli komponenti on protsessiks vajalikud.

 

Lisaks sellele on meil rakk. Nimetagem seda lihasrakuks, sest me süstime vaktsiini lihasesse. See rakk omab negatiivset laengut seal olevate negatiivsete lipiidide tõttu. LNP on neutraalne, mistõttu ei ole rakul mingit põhjust seda absorbeerida. Rakku jõudmine toimub ApoE transporteri kaudu, mis on mitmete teadustöödega tõendatud. ApoE valgud ringlevad vereringes ning on võimelised seonduma kolesterooliga. LNP kolesterooli komponent seondub ApoE-valguga, mille omakorda tunnevad ära rakupinna ApoE retseptorid, mille tulemusena vaktsiinipartikkel (mRNA LNP-ümbrises) siseneb rakku. Rakus esmalt eemaldatakse PEGüleeritud lipiidid (pH-st sõltuv reaktsioon), mis neutraalsena “varjas” LNP-s olevate katiooniliste lipiidide positiivset laengut. Selle peale vesi tungib LNP-ümbrisesse, kõik paisub ja mRNA vabaneb. Korraga on rakus kõik vaktsiini osakesed eraldi: PEG, katioonilised lipiidid, mRNA ja kolesterool. Seejärel algab viiruse valgu sünteesimime mRNA pealt.

 

 

Vaktsineerimine võib esile kutsuda programeeritud rakusurma e apoptoosi

 

Vaktsineerimisega hakkab rakk tootma kemokiine ja tsütokiine , mis on kaasasündinud immuunvastuse esimene osa. See on raku appihüüd öeldes: “Siin on midagi valesti, minuga juhtub midagi”. Seepeale tulevad immuunrakud ja kontrollivad, mis toimub, kohtudes lipiidsete nanoosakestega, sest kõiki nendes ei transpordita ühekorraga rakku vaid see toimub järk-järgult.  LNP-sid leidub seega nii sees-kui väljaspool rakku. Lisaks on rakkude pinnal presenteeritud sünteesitud piikvalgu osad.

 

Selle peale akviteeritakse B-rakud, neist saavad plasmarakud, mis hakkavad nüüd tootmaantikehi piikvalgu vastu. Samal ajal aktiveeruvad ka T-rakud ja neist võivad saada tsütotoksilised T-rakud, mis jõuavad verre ja otsivad neid antikehi seondudes nendega oma retseptorite kaudu. Nii tekib kompleks, mille järgselt siseneb T-raku aine rakku sisse, mille tõttu sunnitakse rakku tegema enesetappu. Seda nimetatakse programmeeritud rakusurmaks ehk apoptoosiks.  

 

Vaktsineerimisega tekib hulk avenüüsid, mille kaudu raku häving aset leiab

 

Vaktsiini puhul on uudne see, et verre ujuvad mitte ainult meile sisse süstitud valgud ja mis antikehade poolt elimineeritakse, vaid meil tekib terve hulk avenüüsid mille kaudu toksilisus ja raku häving aset leiab. Üks võimalus on see, et tsütotoksiline T-rakk sunnib lihasrakku apoptoosi. Ja siis meil on RNA, mis on põhimõtteliselt samuti rakule toksiline teatud pikkusest alates.  Ja peale seda kõike, mis on eriti oluline, on katioonne lipiid, millel on positiivne laeng ja mis on väga väga mürgine. Me oleme seda teadnud 20 aastat. Praegune vastus vaktsiinile ja see kuidas immuunvastus tekib, on palju ulatuslikum kui sooviksime.

1.06.49

Katioonsed lipiidid tekitavad raku surma või vähki

 

Lipiidsed nanoosakesed (LNP) koosnevad kuni 50% katioonsetest lipiididest, mis on väga kõrge protsent, kuna nad on mürgised oma positiivse laengu pärast. See positiivne laeng võimaldab neil reageerida negatiivselt laetud molekulidega rakus, näiteks negatiivse laenguga aminohapetega, mis võib muuta valgu kuju ja funktsiooni. Lisaks võivad katioonsed lipiidid reageerida negatiivse laenguga lipiididega (eriti arkumenbraaniga) ning teoreetiliselt võivad ka reageerida DNA negatiivsete fosfaatrühmadega.

 

Isaks võivad katioonsed lipiidid siiski rakku siseneda ja reageerida mitokondreid ümbritseva membraaniga. Paljudes väljaannetes on kinnitatud, et nad hävitavad  mitokondriaalmembraani ja see viib suure hulga hapnikuradikaalide moodustumiseni. Need hapnikuradikaalid tekitavad rakus palju kahjustusi. Kogu rakk kaotab oma funktsiooni, tekib maksimaalne oksüdatiivne stress, nagu seda nimetatakse spetsialistide terminoloogias. Ja kui stress on nii kõrge ja ka DNA on kahjustatud, läheb rakk apoptoosi ehk hävitab ennast ise.

 

Siin on kaks olulist tegurit, mis ohtlike tulemusteni viib. Üks on immuunvastus, mille käigus seotakse antikehad ja teine komponent on katioonne lipiid, mis on väga ohtlik. Viimane tekitab rakus maksimaalse oksüdatiivse stressi, mis viib selleni, et rakk ei suuda end piisavalt kiiresti parandada ja sellepärast rakk sureb. Rakk peab ennast hävitama või muundub alternatiivina vähirakuks. 

 

Dokumendi lõpus on lisatud link katioonsete lipiidide tsütotoksilise mõju kohta.

2018 a mais avaldatud töös öeldakse: “Katioonsetel lipiididel on endiselt toksilisuse probleem, millest on saanud nende rakendamise üks peamisi kitsaskohti. ” (5) 

 

Vähiravi tehnoloogia kasutamine tervetel on liiga riskantne

 

Vaktsiinide puhul on oluline vaadelda riski/kasu suhet. Vähiravis on see tehnoloogia mõistlik, mille eesmärk on vähirakkude hävitamine. Praegu on meil aga vaktsiin, mis on tehtud sama tehnoloogia abil, mida kasutatakse vähiravis rakkude hävitamiseks.    

 

Vähirakkude rakupinnal on täiesti erinev muster kui tervetel rakkudel. Neil on näiteks palju transferriiniretseptoreid või folaadiretseptoreid. See võimaldab suunata need LNP-d peaaegu eranditult vähirakkudele tekitamaks neis oksüdatiivset stressi, nii et vähirakud tapetakse.

 

Vähirakkude puhul on see loodud nii, et protsess oleks lokaalne, aga vaktsiini puhul pole see lokaalne! See levib kogu kehas. Leiab aset katioonse lipiidi toksilisus, mis toimub esialgu rakutasandil. Kui kokkupuude PEG-ga annab allergilisi reaktsioone ja võib tekitada anafülaktilist šokki, siis katioonsed lipiidid on rakkudele täiesti mürgised ning need püsivad meie kehas väga kaua. Kui konverteerida loomkatsete tulemused inimesele, on katioonsete lipiidide poolväärtusaeg inimestel 20-30 päeva ja elimineerumine 5%-ni toimub arvestuslikult 4 - 5 kuu jooksul, mille peale EMA Komitee ütles lihtsalt: “See on pikk aeg”.

 

Kasutades radioaktiivsete markerite tehnikat uuriti lipiidide liikumist kehas pärast süsti. Lipiidid jõudsid paljudesse organitesse kõigest 15 min jooksul pärast süsti. Tõsi enamik (60%) jäi süstekoha lihasesse, ent palju leiti plasmast ja palju (22%) ka maksast. Kui aga süstida otse veeni, siis maksa jõudis 60% katioonilistest lipiididest ja 20% PEGüleeritud lipiididest. Lisaks leiti lipiide põrnast, neerupealsetest ja mõlemast seksuaalorganist. Muid organeid ei täpsustatud. Vanessa usub, et lipiidid jõuavad kõikidesse organitesse, kuhu vereringe jõuab.

 

Lisaks uuriti, kui kiiresti lipiidid kehast kadusid. Katioonseid lipiide leiti 12 päeva järel ja PEGüleeritud lipiide 6 päeva. PEG-st 50% väljus väljaheidetena. Pole absoluutselt uuritud, millist mõju saab massvaktsineerimine tegema seekaudu keskkonnale jäätmevete kaudu. Katioonilistest lipiididest ainult 1% leiti väljaheidetest. See tähendab, et katiooniliste lipiidide toksilisus jääb kõik rakkude kanda.

 

Ja nüüd kujutage ette, et te saate oma teise vaktsiinidoosi 30 päeva pärast. On täiesti läbi uurimata isegi hiirtel, kui pikk on elimineerumisaeg kui uus doos peale tuleb. Nad oleksid pidanud tegema selle uuringu, kuid seda pole tehtud.

1.23.15

Vaktsiiniga toimub geneetiline muundamine

 

Vaktsiini eesmärk on panna meie enda keha tootma piikvalku, mis rändab raku pinnale. Piikvalk tekib vastusena vaktsineerimisele ja seetõttu nimetatakse seda geneetiliselt muundatud rakuks ning meist on saanud geneetiliselt muundatud organism. Kuni piikvalgud ja neid kodeeriv RNA on olemas, oleme me GMO-d. Nad kaovad mingil hetkel ära, siis me ei ole enam GMO-d, vaid oleme GMO-d seni kuni nad seal on.

 

2020. aasta juulis muudeti ELi õigusakte: kuulutati, et GMOsid käsitlevad ELi õigusaktid ei ole vaktsiinide suhtes kohaldatavad. Selle teoga algas koledus õiguslikust vaatenurgast. Dr Reiner Fuellmich lubab, et nad käsitlevad seda oma tühistamisavalduses. “See avab kohutava kuristiku - uskumatu.” ütleb Fuellmich.

1.28.42

Eeluuring rottidega näitab tõsiseid tervisekahjusid

 

Esialgses katses süstiti rottidele lihasesse 30 mikrogrammi sama vaktsiini, mida praegu kasutatakse nädalaste vahedega. Kaks päeva pärast viimast ja 17 päeva pärast esimest süsti tehti lahang ja leiti järgmine. Rottidel oli tekkinud immuunvastus, mis on kõik oodatav: lümfisõlmede suurenemine, põrna suurenemine, maksarakkude arv,  suurenenud lümfotsüütid ehk B- ja T-rakud luuüdis, neutraliseerivate antikehade tootmine, ringlevad valged verelibled, tsütokiinide vabanemine, nende kehatemperatuur oli tõusnud 1 kraadi, see on kõik normaalne.

 

Siis aga järgnesid muud asjad: nende kehakaal langes, kuigi neil oli normaalne sööt - see on näriliste puhul alati märk suurest stressist.  Lahangus nad dokumenteerivad lihase kahjustusi. See, mille nad avalikustasid - turse, ödeem, punetus - on vaid jäämäe tipp. Lisaks sellele: müofastsiaalne degeneratsioon, skleropaatia, inkrustatsioon, millega kaasneb põletiku levik külgnevale koele, nahaalune põletik, hüperplaasia. Nahaalune põletik tähendab, et kõige alumine (kolmas) nahakiht on põletikuline, see on kiht, kus rasvarakud, närvid ja veresooned asuvad. Kui need muutuvad põletikuliseks, siis rasvarakud avanevad, rasvhapped vabanevad ja suurendavad põletikku veelgi.

 

Lihasrakud asenduvad mittefunktsionaalse sidekoega

 

Selle tulemuseks on skleropaatia lihases, kuhu vaktsiin tehti. Kude kõveneb, kuna moodustub järjest suurem kogus sidekude. See on lõppkokkuvõttes nagu armide moodustumine, sest kude on nii tugevalt kahjustatud. Kui lõikate sõrme ja haav on pealispindne, uueneb ülemine nahakiht ja pärast ei näe te midagi. Kui te lõikate end liiga sügavalt ja see läbib kõiki kolme nahakihti, ei saa organism oma struktuuri korrata. Siis, kuna rakud tuleb asendada ja haav sulgeda, moodustub ja ladestub sidekude, tekib arm.

 

Lihase puhul see kõveneb sidekoe ladestumise tõttu. Seda nimetatakse fibroosiks. Kude kaotab nendes kohtades põhimõtteliselt oma funktsiooni, tekivad inkrustatsioonid, mis on soolade sadestumine nekrootilisse koesse; nekrootiline kude on surev kude. Sealsed lihased surevad. Nad räägivad müofastsiaalsest degeneratsioonist, see tähendab lihaskiudude rakkude surma, mis asendatakse lihtsalt mittefunktsionaalse sidekoega.

 

See protsess toimub kohalikult, ainult lihsases. Protsessi toimumisest annavad märku mõõdetud vereparameetrid: nad märkisid näiteks alfa-2-makroglobuliini suurenemist 72% võrra, mis tähendab, et tõus on osa põletikust tingitud immuunvastusest, kuid suureneb ka alfa-1-atsüülmükoproteiin, mis tekib siis, kui kudedes on eriti tugev vigastus, mis on põhjustatud põletikust või infektsioonist, antud juhul vaktsineerimisest ja fibrinogeeni suurenemisest.

1.34.30

Vaktsineerimine tekitab veresoonte põletikku

 

Kui fibrinogeen on veres kõrgenenud - on see märk põletikust, samuti vastutab see vere hüübimise eest. Veresooned saavad kahjustatud ja ilmselt seetõttu tekib fibrinogeen, et veresooni uuesti sulgeda. Huvitav, kui hooldekodus elavad eakad inimesed kasutavad profülaktikaks sageli hüübimisvastaseid ravimeid: kas on võimalik, et nende hüübimine ei toimi korralikult?  Teil on vaja hüübimist: võib-olla ei tööta see õigesti? Kas sellel võivad olla tagajärjed, kui veresooned saavad vaktsineerimise tõttu tugevalt kahjustatud? On murettekitav, et koostoimeid teiste ravimitega ei ole üldse uuritud.

 

Maksarakud hävinevad, taastumine võtab aega kolm nädalat

 

Kui lihases toimuv sidekoestumise protsess on lokaalne, siis maksas toimuv on veelgi tõsisem. Rottide lahkamisest on teada, et vaktsiin satub maksa ja suhteliselt kiiresti. See viib hepatotsellulaarse periportaalse vakuolisatsioonini.

Mida see siis tähendab? Hepatsellulaarne tähendab maksarakkudega seondumist. Periportaalne tähendab maksarakke portaalveeni lähedal. See on koht, kus veri satub maksa. On teada, et sellist kahjustust ei saa rottidel miski muu põhjustada. Kui rotid tarvitaksid alkoholi, siis tekiks selline kahjustus, kuid see oleks kogu maksas. Kuid uuringus täheldatu on midagi, mis siseneb verevoolu kaudu ja ainult selle veeni lähedusse, kus nähti eriti suuri kahjustusi.

 

Maksarakud olid nii kahjustatud, et nad vakuleerisid: viimane näitab alati, et maksarakud surevad. Maks üritab lahti saada talle kahjulikust ainest, kuid see ei õnnestu, sest katioonsed lipiidid on selle toimepanijad. Seda tunnistab ka BioNTech ise oma aruandes, et põhjuseks on katioonsed lipiidid. Maks püüab neid katioonseid lipiide kõrvaldada, metaboliseerida, kuid ei saa hakkama, kuna neid on liiga palju. Maks üritab katioonsed lipiidid rakkudes ladestada vakuoolidesse, et raku reaktsioonid oleks võimalikult vähe ohus. Kuid kui need vakuoolid tekivad, on maksaraku funktsioon massiliselt häiritud, paljud rakkudest surevad ja kaotavad oma funktsiooni. Nad hävitavad ennast, teevad apoptoosi. Nii et selline on protsess, mis juhtub maksas.

 

Maks saab vereparameetrite tõttu tugevalt kahjustatud. Suurenenud GGT eritumine on indikaatoriks, et maksarakud surevad. See on kindlasti märge näiteks ravimite või mürgi põhjustatud maksakahjustusest. Arstid on sellest teadlikud, sest tegemist on standardväärtustega.

 

Siis tekkis rottidel kõrgenenud ASAT. See on metaboolne ensüüm, mis suureneb maksapõletiku ja südamekahjustuse korral. Leeliseline fosfotaas on kõrgenenud - seda toodavad näiteks luud ja maks ning üks või kaks teist elundit; suurenemine viitab maksa- ja luukahjustusele.

 

Siis mõõdeti vähenenud albumiini ja globuliini suhe. Seda suhet mõõdetakse alati, et näha, kas valgu maht veres on püsiv. Kui ei, siis on see haiguse märk: liiga palju valke elimineeritakse. Kui täheldatakse langust, on see märgiks tõsisele maksakahjustusele, põletikule, seedehäirele jne. Rott näitab valgu kadu.

 

Kokkuvõtteks võib öelda, et maks saab massiliselt kahjustatud ja maksarakud surevad. Nad ütlesid, et pärast lahkamist, kolm nädalat hiljem, oli maks taastunud. Õnneks on maks jõuline organ. Kuid EMA ei arutanud, milline võib olla olukord maksakahjustusega inimestel, kellel pole normaalset taastumisvõimet. Milline on toime inimestele, kellel on hepatiit, alkohoolne maks, elanud ebatervislikku eluviisi või mis iganes? Kui teil on maksaga probleeme, võite elundipuuduse saada väga kiiresti. Seda ei tohiks unustada, seda tuleb arutada, kuid see pühitakse täielikult vaiba alla.

 

Miks siis täpselt maksa kahjustub? Sellepärast, et maks on organ, mis võtab üles peamise osa lipoproteiinidest, kuna selle üks funktsioonidest on kolesterooli lagundamine. Nanoosakeste kolesterool on aga veres seondunud ApoE valkudega. Need jõuavad otse maksa tagasi, kus kolesterool laguneb, ja seetõttu puutub maks kokku sellega tohutul hulgal.

 

Muud põletikud ja hüpoksia

1.40.44

Ja see pole veel kõik. Lisaks leiti rottidel iscias-närvi perineuraalse koe põletik, mis on keha tugevaim närv. Ja siis leiti ekstrakapsulaarses koes põletik, eeldatavasti on need liigesekapslid. Aga kuidas mõjub vaktsiin artriidiga inimestele?

Eriti oluline ja väga ohtlik on asjaolu, et nad leidsid vere punaliblede ja retikulotsüütide mõõdukat kuni tugevat vähenemist. See näitab hüpoksiat. Lipiidsed nanoosakesed kahjustavad neid massiliselt. Miks nii? Kuna oksüdatiivse stressi rakumudelina kasutatakse just neid punaseid vereliblesid ning nad kannavad hemoglobiini, on nad oksüdatiivse stressi suhtes eriti tundlikud. Kõik rakud, mis kannavad hapnikku, on alati oksüdatiivse stressi suhtes tundlikud. Ja kui LNP-d nendesse rakkudesse satuvad ja põhjustavad selle tohutu oksüdatiivse stressi, surevad nad väga kiiresti.

 

Seega pidid rotid kannatama hüpoksia all või vähemalt leidsid nad, et neil on vähem hemoglobiini, sest ilmselgelt on see kadunud, kui rakk on kadunud, ja madalam hematokrit. Need on väga selged hüpoksia tunnused ja seda tuleb vaadata väga kriitiliselt, sest mis saab näiteks südamehaigustega inimestest. Näiteks kui südamelihase hapnikuga varustatus on vähene, võib see väga kiiresti muutuda südameatakiks. Ja on juba teada juhtumeid, kellel oli pärast vaktsineerimist infarkt.

 

Vanemad inimesed on ebasoodsamas olukorras

 

Noorematel inimestel on suurem taastumisvõime. Kahju, mis tekib, on küll täpselt sama, kuid nad  taastuvad paremini, v.a juhul kui neil pole juba olemasolevat seisundit - vähk, diabeet vms. Vanemad inimesed on nõrgemad ja neil on tavaliselt teatud aste põletikku. On teada, et vanematel inimestel on vähem antioksüdante ja madalam toitumisseisund. Kuna rakud tekitavad rohkem oksüdatiivset stressi ja kuna vanematel inimestel on sageli puudu palju toitaineid: D-, E-, C-vitamiin, glutatioon - on nad nende fenotüüpide suhtes vastuvõtlikumad.

 

On kuulda olnud juhtumitest vanadekodudes, kellel ilmnesid vaktsineerimise järgselt tõsised kurnatuse märgid. Nad muutusid üha nõrgemaks, ei tahtnud süüa ega juua. Ühe-kahe nädala pärast olid nad surnud. Nad ei taastunud, kuigi tegemist ei olnud palliatiivse ravi patsientidega vaid nende tervis oli enne suhteliselt hea. Tundub, et vanemad inimesed on ebasoodsamas olukorras.

 

Kõrvaltoimete tagajärgi ei arutata üldse

 

Dr. Vanessa Schmidt-Krueger on EMA Komitee suhtes äärmiselt kriitiline: puudub igasugune arutelu selle üle milliseid tagajärgi võivad tuua kõrvaltoimed. Nad lihtsalt noogutasid selle kõik läbi. Nad lihtsalt ütlesid, et ok, nii see on. Võib-olla ütlesid nad veel midagi, kuid seda pole kirja pandud.

 

On väga halb, et nad ei uurinud ühtegi rottidel leitud asjaoludest inimeste kliinilises uuringus. Uuringutes võeti küll vereproovid ja piisavalt lihtne oleks olnud mõõta kõiki neid vereparameetreid, nagu erütrotsüüte, kõiki ensüüme ja muid olulisi ained, oleks võinud teha lihaste biopsiaid, kuid midagi sellist ei tehtud.

 

Nad kas päriselt ei viinud neid uuringuid läbi, sest kartsid, mis välja tuleb, ja ei tahtnud seda selgitada, või tegid siiski need uuringud ja vaikivad sellest. Neile oli kõik ohud teada rottide uuringust, kuid meil pole üldse andmeid selle kohta, kuidas see inimestega on. Nad oleksid pidanud seda tegema. Meil on õigus teada. Ilmselt tuleb see info välja varem või hiljem.

 

Inimkatses osalejad kannatasid lümfopeenia all 1-3 päeva jooksul

 

Ainus asi, mida nad tegid, oli lümfotsüütide taseme mõõtmine ja leiti, et katsealused kannatavad lümfopeenia all 1–3 päeva pärast vaktsineerimist, st lümfotsüütide arvu langus, kuid publikatsioonides on selle kohta erinevaid arvamusi. On üks või kaks väljaannet, mis väidavad, et pärast vaktsineerimist võib tekkida lümfopeenia, nad demonstreerivad seda oma töös - kuid ei anna seletust, miks see juhtub. Ühes väljaandes arvatakse, et lümfotsüüdid lihtsalt migreeruvad verest koesse ja et neid on veres vähem. Kuid see pole tõestatud, on sama tõenäoline, et katioonsed lipiidid ründavad vere lümfotsüüte. Uuringuid selle kohta, miks see lümfopeenia inimestel esineb, ei tehtud. See on ainus inimestel uuritud parameeter, mis ilmnes rotiuuringus.

Surmad

 

Dr. Holzeisen sekkub vestlusse ja esitab küsimuse surmade kohta. Itaalias on olnud teateid vaktsiinijärgsetest surmadest. Ühel juhul oli tegu apteekriga, kelle elundid eemaldati ja annetati. See sõnum oli šokeeriv, sest pole teada millised on selle tagajärjed. Kuidas selliste elundite siirdamine mõjub patsientidele, kui doonor tõepoolest suri vaktsiini tagajärjel? See teema on täiesti uurimata. Tegelikult peaks tegema niisugustel juhtumitel lahangu ja uurima, kas vaktsiin oli põhjuslik. Selle asemel annetatakse organid või tuhastatakse surnukeha kiiresti. Kui tõendid on kadunud, siis pole midagi, millega saaks tõde teada.

 

Itaalias oli üksteise järel mitu kriminaalasja. Asi ei ole mitte ainult tõendite hävitamises vaid ka uute haiguste esilekutsumine inimestel, kes juba kannatavad raskete haigusseisundite all. See vaktsiin ületab piire igas suunas. Meil on juhtum noorest arstist, see oli sotsiaalmeedias: ta vaktsineeriti, kiitles vaktsiini saamist ja siis mõni päev hiljem varises kokku ja suri tennist mängides. See näib olevat seotud sellega, mida Dr. Vanessa Schmidt-Krueger eelnevalt kirjeldas.

1.54.51

Saksamaal on seadus, et enne tõendite hävitamist, st tuhastamist, peab riiklik meditsiiniametnik läbi viima uurimise, kontrollima surmatunnistust ja uurima surma põhjust. Kui vaktsineerimise fakt ei ole teada ja laip lihtsalt tuhastatakse, tuleb esitada vastutuse küsimus: kas riiklik meditsiiniametnik on tõendeid hävitanud? Küsimuse alla tuleb võtta ka hoolsuskohustus vaktsiini dokumenteerimisega, see peab olema osa raamistikust, kui keegi sureb. On vaja täpselt määratleda, millised uurimised peaksid toimuma, kui keegi pärast vaktsineerimist sureb - tõendite hävitamine peab lõppema. Kui keegi on vahetult enne surma vaktsineeritud, tuleb tuhastamine keelata. Riiklikke meditsiiniametnikke tuleks sellest teavitada, et kaitsta neid, kes on vaktsineeritud ja keda veel vaktsineeritakse.

 

Arenguanomaaliad rottide järglastel

 

Rottidega läbiviidud uuringus teostati arengu- ja reproduktiivtoksikoloogia (DART) test. Nad uurisid emaseid rotte enne paaritumist kaks korda ja seejärel kaks korda tiinuse ja vaktsineerimise ajal. Uuriti ainult 21 loodet, mille kohta dr Dr. Vanessa Schmidt-Krueger ütleb, et tema arvates on see liiga väike arv. Uuriti, kas vaktsineerimisega tekib järelkasvul mingeid tagajärgi pärast vatksiini saamist tiinuse ajal. Tõepoolest leiti erinevaid anomaaliaid, näiteks üks oli munade implanteerimisega seoses. Nad väitsid, et see kõik langes eelnevate kontrollandmete vahemikku.

 

Lisaks leidsid uurijad vähese gastropareesi (mao proksimaalse seina kõrvalekalded), lõualuu väärarengu, aordi parempoolse kaare ja kaelalülide vähese esinemissageduse anomaaliad. Kuid jällegi ütles BionTech, et kõik on kontrolliandmete piires. Tegelikult oleks pidanud tegema rohkem uuringuid. 21 looma on järelduste tegemiseks liiga väike arv.

 

Küsimusi on tekitanud ka Syncytini probleem, mida on tõstatanud juba varem ka teised teadlased. Probleem seisneb selles, et Syncytini vastased antikehad võivad takistada platsenta moodustumist. See tooks kaasa viljatuse. Dr. Vanessa Schmidt-Krueger sõnul ei uurinud BioNTech Syncytini teemat, kuigi seda oleks saanud loomkatsetes uurida.

 

Samuti ei ole tehtud pikaajalisi uuringuid võimalike autoimmuunsete seisundite kohta ega uuringuid selle kohta, kas vaktsiini saab lootele üle kanda. Ka ei ole genotoksilisuse uuringuid veel tehtud. Nad ütlevad, et neil pole seda vaja, sest "pole oodata genotoksilist potentsiaali". Kuid 20 aastat on teada, et katioonsed lipiidid on väga mürgised. Tundub nagu nad elaksid teisel planeedil.

 

Võimalik ajukahjustus

 

Vaktsiini tõttu tekkivad protsessid ületavad aju verebarjääri ApoE vahenduse tõttu, ainete transportimisega ajju. Ehk et lipiidsed nanoosakesed võivad kahjustada aju. Tekib astrotsüütide kahjustus ja ekstreemne osüdatiivne stress. See võib põhjustada põletikku ja turset ning võib kahjustada närve. Belli paralüüs võib tekkida kas põletikulise närvi tõttu või on põletikus külgnev kude - turse surub vastu luud, mida närv läbib, ja see kahjustab närvi.

 

Ajupiirkondade kahjustus võib põhjustada tõmblusi ja värinaid, mida inimene näeb. Need on Sclerosis Multiplex-tüüpi seisundid. Tekkida võivad ka ajukahjustused, mida silmaga ei ole näha, ja seljaaju - seljaajunärvide vigastused. Uurima peaks, kas lipiidid on jõudnud ajusse. Niipea kui nad sinna jõuavad, algab kaskaad: oksüdatiivne stress, apoptoos, kahjustus. Väljaandes on see mustvalgelt kirjas, et nii võib juhtuda. Oht selliste kahjustuste tekkimiseks on niikaua kui lipiidid on olemas, ehk siis võivad kahjustused tekkida veel 4-5 kuud pärast vaktsineerimist.

 

VIITED

Kogu intervjuu tekst:  http://enformtk.u-aizu.ac.jp/howard/gcep_dr_vanessa_schmidt_krueger/ 

Algne intervjuu toimus saksa keeles, mis tõlgiti inglise keelde. Käesolev kokkuvõte on koostatud inglise keelse tõlke alusel. 

Paremas servas olevad numbrid näitavad aega intervjuu videos.

 (1) http://enformtk.u-aizu.ac.jp/howard/gcep_dr_vanessa_schmidt_krueger/ 

 (2) https://www.mdc-berlin.de/person/dr-vanessa-schmidt-kruger 

 (3) https://vimeo.com/505597003 

 (4) https://www.ema.europa.eu/en/medicines/human/EPAR/comirnaty#assessment-history-section

 (5) https://academic.oup.com/toxres/article/7/3/473/5545061

 (6) https://www.ema.europa.eu/en/documents/rmp-summary/comirnaty-epar-risk-management-plan_en.pdf