Sinu õigused

ÕIGUSLIK RAAMISTIK

Allolevalt kirjeldame vaktsineerimisega seonduvat seadusandlust ning inimõigusi, mis kehtivad kõigile inimestele. Inimõiguste piiramine töölepingu või muu taolise dokumendiga on kehtetu. 

KÕIK TERVISHOIUTEENUSED ON VABATAHTLIKUD

 

Kuna Eesti on demokraatlik riik, siis kehtiva seadusandluse kohaselt on Eestis kõik tervishoiuteenused, sealhulgas vaktsineerimine,  vabatahtlikud. Kedagi ei saa allutada meditsiiniliste protseduuride tegemisele inimese enda tahte vastu.

EV Põhiseadus sätestab:

§ 18.    …  Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.

 

§ 20.    Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

 

§ 26.    Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele

§ 41.    Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.  …   Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele.

TERVISHOIUTEENUST VÕIB OSUTADA ÜKSNES INIMESE TEADVAL NÕUSOLEKUL

 

Võlaõigusseadus sätestab:

§ 766.  Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustus

(3) Patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Patsient võib nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta. 

 

(1) Tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

On oluline teada, et tahtevastane meditsiiniline sekkumine on lubatud ainult kohtu otsusega teatud erijuhtudel. Muudel juhtudel ei ole tahtevastased meditsiinilised protseduurid lubatud.

 

TEADEV NÕUSOLEK EELDAB MITMEKÜLGSET TEAVITAMIST JA INIMESE VABA TAHET

Võlaõigusseaduse §766 sätestatud teavitamise põhimõte eeldab, et inimesele on antud mitmekülgset informatsiooni konkreetse meditsiinilise protseduuri (vaktsineerimise) kohta ning poolt ja vastu argumente kaaludes teeb inimene otsuse kas vaktsiini teha või mitte. Ainult siis kui teavitamine on olnud korrektne (st. mitte edastatud puudulikku informatsiooni) ja nõusolek on antud vabatahtlikult, saame rääkida seadusele vastavast vaktsineerimisest. 

Juhul kui inimene annab nõusoleku baseerudes puudulikule või valele informatsioonile või on inimest mingil moel survestatud või ähvardatud, on tegemist antud nõusoleku tühisusega ning seda käsitletakse kui tahtevastast ja ebaseaduslikku meditsiinilist sekkumist. 

 

Vabatahtlik nõusolek tähendab, et inimene on teinud oma otsuse vabalt ilma igasuguse surveta (sh ilma hirmutamise, ähvardamise, manipuleerimise, ebapiisava või vale infoga mõjutamiseta).

TÖÖANDJATEL ON KOHUSTUS ARVESTADA TÖÖTAJA SOOVI

Ülaltoodud meditsiinilist sekkumist käsitlev seadusandlus kehtib kõikide inimeste kohta, sh  koolide, tervishoiuasutuste, toitlustuskohtade jt asutuste ja ettevõtete juhtidele ja töötajatele. 

 

Tööandjatel ei ole õigust töötajat survestada ning eirata töötaja vaba tahte õigust oma kehasse puutuvate küsimuste osas. Ka ähvardamine töökohast ilmajätmisega on oluline survestamine ning juhul kui töötaja teeb vaktsiini survele alludes, kategoriseerub see tahtevastase sekkumise alla ning on ebaseaduslik. Töötaja võib sellisel alusel teostatud meditsiinilise protseduuri hiljem kohtus vaidlustada. 

 

Töötaja võib hiljem minna oma tööandja vastu kohtusse ka juhul kui vaktsiini kõrvalmõjude tõttu on töötajale tekkinud kahju ning ta suudab kohtus tõendada, et tema otsus ei olnud vabatahtlik, teda survestati või peteti temalt nõusolek välja ebaõige või ebapiisava informatsiooniga. Sel juhul vastutab tekkinud kahju eest tööandja.

TÖÖTAJAL ON ÕIGUS OTSUSTADA OMA KEHASSE SEKKUMISE ÜLE IGA PROTSEDUURI OSAS ERALDI

Juhul kui Te olete sõlminud oma tööandjaga töölepingu, mille üheks punktiks on asjaolu, et olete üldise vaktsineerimisega nõus (näiteks: töötate tervishoiutöötajana, sotsiaalhoolekande teenuste osutajana jne), siis teadke, et teil on õigus teha otsus oma kehasse sekkumise kohta iga vaktsiini osas eraldiseisvalt. Tööandja ei saa nõuda kõikide erinevate sekkumiste kohta ühte nõusolekut. 

 

Igal meditsiinilisel sekkumisel on erinev vajadus ja riskid ning ei ole võimalik kõiki vaktsiine käsitleda ühesuguselt ning anda nõusolekut kõigi osas korraga. Selline nõue tööandja poolt ning niimoodi antud nõusolek töötaja poolt on seadusandluse mõistes tühised.

 

Teil on õigus teha otsus iga sekkumise osas eraldi kaaludes kõiki poolt ja vastuargumente. Isegi kui teie töölepingus on punkt, et olete nõustunud Covid-19 vaktsineerimisega, siis teil on õigus ümber otsustada. See on eriti aktuaalne juhul, kui vahepeal on olukord muutunud, seoses vaktsiiniga on ilmnenud uusi asjaolusid või andsite nõusoleku poolt ja vastu argumentidesse piisavalt süvenemata. 

 

Kui teie töölepingus ei ole punkti, millega olete eelnevalt andnud nõusoleku Covid-19 vaktsiini tegemiseks, siis piisab tööandjale tehtavast lihtsast teatisest, et te ei soovi nimetatud vaktsiini teha. Võlaõigusseaduse § 766 lg 3 järgi võib patsient nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta. Tervishoiuteenuse osutaja nõudmisel peab nõusolek või selle tagasivõtmise avaldus olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

TEIL ON ÕIGUS KEELDUDA OMA KEHASSE SEKKUMISEST

 

Vaktsiinist loobumiseks võib tööandjale või tervishoiutöötajale esitada lihtkirjaliku teatise alljärgneva sisuga:


 

TEATIS VAKTSINEERIMISEST KEELDUMISE KOHTA

 

Mina ….. (nimi) esitan käesoleva teatise, et informeerida oma tööandjat/tervishoiuteenuse osutajat ……. (nimi) enda otsusest mitte vaktsineerida Covid-19 vastu.  

 

Kuupäev

Allkiri

 

Soovi korral võite kasutada teatise pikemat versiooni koos juriidilise argumentatsiooniga, mis avaneb SIIT.

 

VAKTSIINIST KEELDUMINE EI OLE TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMISEKS PIISAV ALUS

 

Kuna Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik, siis tööandjal puudub õigus sundida töötajat vägisi vaktsineerima. 21.12.2020 Tööelu.ee keskkonna artiklis vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: “Tööandja ei saa töötajat kohustada minema vaktsineerima, ehk töötajal on õigus vaktsineerimisest keelduda. Vägisi töötajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ning oleks selgelt inimõigusi riivav.” 

 

Vabariigi Valitsuse määruse nr 144 Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded nõuab tööandjatelt töötajate terviseriskide maandamist erinevate abinõudega, mille hulgas on ka vaktsineerimise võimaluse tagamine töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. See määrus ei tähenda, et tööandjal oleks õigus töötajat sundida ning sellega minna vastuollu Võlaõigusseaduses sätestatud vabatahtlikkuse põhimõttega. Määrus nimetab vaid töötajale vaktsineerimise võimaluse tagamist. 

 

Tööandja roll on viia terviserisk võimalikult madala tasemeni, kuid riski täiesti  elimineerida pole vaja. On võimalik kasutada ka teisi riskimaandamise tööriistu. Näiteks sätestab määrus nr 144:

§ 6  lg (4) Kui töökeskkonda ei ole võimalik muuta ohutuks loetletud abinõusid rakendades, tuleb töötajatele välja jagada isikukaitsevahendid ning määrata nende kasutamise kord. 

 

Samuti ei saa unustada, et Covid-19 vastu väljatöötatud vaktsiinid on esimesed omalaadsed, millele on Euroopa Liidu Ravimiamet andnud tingimusliku müügiloa. On oluline, et  inimkatsetustesse pole mRNA vaktsiinid ajalooliselt kunagi varem jõudnud ning tegemist on oma olemuselt eksperimentaalse vaktsiiniga. Viide 

 

Ka Eesti Ravimiameti sõnul on Covid-19 vaktsiini müügiluba tingimuslik  ja vaktsiinid on kiirkorras turule toodud. Kui tavaliselt võtab vaktsiini väljatöötamine aega 10 aastat, siis näiteks Pfizer/BioNTech vaktsiin toodi turule vähem kui aastaga. Ravimiamet rakendab vaktsiinile täiendavat järelevalvet, kuna märkimisväärne osa uuringutest alles kestab. Viide

 

Vaktsiini infolehel on märge - “nagu kõigi vaktsiinide puhul, ei pruugi ka Comirnaty 2-annuseline vaktsineerimisskeem kõiki vaktsineerituid täielikult kaitsta ning kaitse kestus ei ole teada. Kõikidel ravimitel, ka vaktsiinidel, on kõrvaltoimed”. Viide 

 

Kuidas  vaktsiin konkreetse inimese kehas käitub, ning kas tekivad tõsiseid kõrvaltoimeid, on enne vaktsineerimist teadmata, sest see selgub mõne aja möödudes pärast vaktsiini manustamist. Kõik inimesed on erinevad, seetõttu ei saa kõiki inimesi ühe vitsaga lüüa.  Tasub tähele panna, et tootja on vaktsiini välja töötanud sümptomaatilise haigestumise vastu (ehk haigustunnuste ilmnemise vastu), täna puuduvad tõendid selle kohta, et see kaitseks asümptomaatilise nakatumise või nakkuse edasikandmise eest.

 

Eelpool tulenevast saab selgeks, et vaktsiini tõhusus ja ohutus ei ole sugugi selge ja tagatud, mistõttu peab iga inimene isiklikult otsustama, kas ta soovib nimetatud riske võtta. Tööandjal puudub õigus teha selliseid otsuseid töötaja eest. 

HOOLDEKODU PEAB KÜSIMA LÄHEDASTE NÕUSOLEKUT 

Hooldekodu elanike vaktsineerimise puhul kehtib samuti vabatahtlikkuse ja teadva nõusoleku kohustuse printsiip. Nagu eelpool oli juba juttu, siis on teadev nõusolek teadev ainult siis kui inimene on piisavalt informeeritud ning saab aru kõigist poolt ja vastu argumentidest. 

 

Lisaks Võlaõigusseaduse § 766 sätestatud teadva nõusoleku põhimõttele kehtib hooldekodu elanike puhul ka otsuse- ja teovõimet puudutavad sätted: 

§ 766.  Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustus

(4) Piiratud teovõimega patsiendi puhul kuuluvad lõigetes 1 ja 3 nimetatud õigused patsiendi seaduslikule esindajale niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselt patsiendi huve, ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida. Patsienti ennast tuleb lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja tehtud otsustest teavitada mõistlikus ulatuses.

​§ 767.  Tervishoiuteenuse osutamine otsustusvõimetule patsiendile 

 

(1) Kui patsient on teadvuseta või ei ole muul põhjusel võimeline tahet avaldama (otsusevõimetu patsient) ning tal ei ole seaduslikku esindajat või seaduslikku esindajat ei ole võimalik kätte saada, on tervishoiuteenuse osutamine lubatud ka patsiendi nõusolekuta, kui see on patsiendi huvides ja vastab tema poolt varem avaldatud või tema eeldatavale tahtele ja tervishoiuteenuse viivitamatu osutamata jätmine oleks ohtlik patsiendi elule või kahjustaks oluliselt patsiendi tervist. Patsiendi varem avaldatud või eeldatav tahe tuleb vastavalt võimalustele selgitada välja patsiendi omaste kaudu. Patsiendi omakseid tuleb teavitada patsiendi tervise seisundist, tervishoiuteenuse osutamisest ja sellega kaasnevatest ohtudest, kui see on asjaolude kohaselt võimalik.

(2) Omasteks käesoleva peatüki tähenduses loetakse patsiendi abikaasat, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib lugeda ka muid patsiendile lähedasi isikuid, kui see tuleneb patsiendi elukorraldusest.

Nende sätete tähenduses on oluline eristada kolme erinevat juhtumit ning vaadelda igal konkreetsel juhul eraldi, millisesse kategooriasse hooldekodus elav inimene kuulub:

1. OTSUSEVÕIMELINE ISIK

Otsusevõimeline isik on võimeline analüüsima ja aru saama talle pakutud informatsiooni ning ta teeb loogilisi ja arukaid järeldusi. Hooldekodu elanike vaktsineerimine võib toimuda inimese enda nõusolekul ainult juhul kui ta on selgelt otsusevõimeline, teda on VÕS § 766 lg (1) ulatuses piisavalt informeeritud ning ta teeb kõiki poolt ja vastu argumente kaaludes oma siira otsuse ise ja vabatahtlikult. Siinjuures on oluline sama põhimõte, mis töösuhte korral, et nõusoleku saamiseks ei tohi kasutada sundi ja manipuleerimist ega ebaõige, ebapiisava või kallutatud infoga nõusolekut välja petta. Enamasti siiski on hooldekodu elanike toimetulek ja terviseseisund juba nii halb, et neid on vaja käsitleda kui otsusevõimetuid.

2. OTSUSEVÕIMETU ISIK

Juhul kui inimene on otsusevõimetu, tuleb küsida nõusolekut patsiendi omastelt. Otsusevõimetu isik ei saa piisavalt aru talle pakutud informatsioonist, teeb ebaloogilisi või liigselt lihtsustatud järeldusi, ta ei ole võimeline aru saama kõigist poolt ja vastu argumentidest. Seetõttu ei ole ta võimeline oma tahet väljendama ning vaktsineerimiseks peab olema omaste nõusolek. Hilisemate kohtuvaidluste vältimiseks on oluline see nõusolek vormistada kirjalikult.

 

Otsusevõime määratlemisel on oluline see konkreetne eesmärk, milleks otsusevõimet vaja on. Ehk kui küsimuse all on vaktsiini tegemine, siis ei piisa sellest, et inimene orienteerub ajas ja ruumis ning võib kaasa rääkida mõnel päevapoliitilisel teemal. Inimene peab aru saama vaktsiini infolehel olevast informatsioonist, oskab aru saada kõrvalmõjudest ja teistest riskidest ning teeb sellest informatsioonist loogilisi järeldusi. 

Kahjuks puudub Eestis igasugune regulatsioon kes ja kuidas peaks otsusevõimetust igapäevaelus määratlema.  Teistes riikides on selleks tavapäraselt  meditsiiniline konsiilium, mille otsus kinnitatakse kohtu poolt. Eestis see praktika puudub ning kõik on üsna juhuslik. Probleemid algavad siis kui lähedased mingil hetkel sellise stiihia vaidlustavad.  Võib aga üsna kindlalt öelda, et patsiendi otsusevõimet ei saa määratleda hooldekodu töötajad, kellel puudub meditsiiniline haridus ja otsusevõime määratlemiseks vajalikud teadmised. Kuna seaduses on selle koha peal auk, siis soovitame kõikidel lähedastel paluda vormistada patsiendi otsusevõimetus näiteks perearstil või raviarstil kirjaliku tõendina ning esitada see hooldekodule. See annab ka hooldekodule selge sõnumi, et meditsiiniliste protseduuride osas tuleb lähedaste otsusega arvestada. 

 

Pange tähele, et § 767 lg (1) sätestab ka võimaluse osutada tervishoiuteenuseid ilma isiku nõusolekuta. See on aga aktuaalne pigem kiirabi korral, kui sekkumisega on kiire ning omaste nõusoleku võtmiseks aega ei ole. Vaktsineerimine selle alla ei käi kuna tegemist ei ole kiireloomulise sekkumise vajadusega.

3. PIIRATUD TEAOVÕIMEGA ISIK 

Kui otsusevõime määratlemine on keeruline ja selleks puudub piisav seadusandlus, siis piiratud teovõime määratlemine on lihtne. Kõigil täiskasvanutel, kes on piiratud teovõimega, on olemas sellekohane kohtuotsus, millega neile on määratud seaduslik eestkostja.  Seaduse alusel on piiratud teovõimega ka kõik alaealised. 

Kõigi piiratud teovõimega isikute meditsiiniliseks sekkumiseks tuleb nõusolekut küsida nende seaduslikelt eestkostjatelt.

 

VAKTSINEERIMINE TOIMUB KINDLATE REEGLITE ALUSEL

Vaktsineerimisele kohaldatakse õiguslikku raamistikku. Täpsemad juhised on kirjeldatud sotsiaalministri määruses nr 116  Immuniseerimise korraldamise nõuded”, millest olulisemad nõuded on: 

 

1) Immuniseerimise teostaja on kohustatud dokumenteerima immuniseerimise kõrvalnähud ja teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest immuniseerimise kõrvaltoimetest (§ 1 lg 3).

 

Kõik ravimid (sh vaktsiinid)  põhjustavad kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimetest saab vaktsiini saaja ka ise Ravimiametit teavitada, täites ära veebivormi 

 

Ravimite sh vaktsiinide kõrvaltoimete aasta ülevaadetega saab tutvuda Ravimiameti kodulehel SIIT 

 

2) Immuniseerimist tohib teostada arst, õde või ämmaemand, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ja saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse. Kursuse minimaalne maht on 16 tundi (§ 2 lg 1)

Pärast lõikes 1 nimetatud kursuse läbimist tuleb iga viie aasta järel läbida lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav 8-tunnine immuniseerimisalane täiendusõppekursus (§ 2 lg 1’ ).

 

Küsige julgelt immuniseerijalt enne vaktsineerimist vastava kursuse läbimist tõendavat dokumenti! 

 

3) Immuniseerimise läbiviimisele peab vahetult eelnema immuniseerimise ajutiste ja püsivate vastunäidustuste tuvastamine, mille eest vastutab immuniseerimist teostav tervishoiutöötaja. Immuniseerimise teostaja selgitab patsiendile või tema seaduslikule esindajale immuniseerimise vajalikkust, teavitab teda immuniseerimisega kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ja nõustab muudes immuniseerimisega seotud küsimustes (§ 2 lg 3).

 

Küsige julgesti küsimusi, mis puudutavad immuniseerimist, sh küsige näha ja lugeda vaktsiini karbis olevat INFOLEHTE! 

 

Paluge selgitada iga vaktsiini koostisosa, tutvustada ohutusuuringuid ja võimalikke kergeid ning raskeid kõrvaltoimeid.
 

4) Lapse immuniseerimiseks peab tervishoiuteenuse osutaja küsima tema seadusliku esindaja nõusolekut, võttes arvesse võlaõigusseaduse § 766 lõikes 4 sätestatut. Tervishoiuteenuse osutaja nõudmisel vormistatakse nõusolek kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 

 

 

VAKTSIINI KÕRVALMÕJUDE TÕTTU TEKKINUD KAHJUDE HÜVITAMINE

 

Kui olete otsustanud vaktsiini teha, siis on oluline maandada oma riskid ning hoolitseda selle eest, et võimalikud kahjud saaksid sekeldusteta hüvitatud juhul kui need peaksid tekkima.

 

Kõigil inimestel on õigus saada hüvitist juhul, kui vaktsiinist tekkinud kõrvalmõjude tõttu on tekkinud kahju. 

EV Põhiseadus sätestab:  § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele

 

Küsimus on selles, kes, kuidas ja mis summas peaks kahju hüvitama.


 

TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJA VASTUTUS

 

Tervishoiuteenuse osutaja kohustuse süüline rikkumine tekib diagnoosi- ja ravivigadest ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Võlaõigusseadus sätestab:

§ 770.  Tervishoiuteenuse osutaja vastutus

  (1) Tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.

  (2) Tervishoiuteenuse osutaja vastutab ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade eest.

  (3) Tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata.

  (4) Kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient.

§ 771.  Aegumistähtaeg

  Patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest.

 

Lisaks tervishoiuasutusele vastutab tekkinud kahju eest ka konkreetne tervishoiutöötaja isiklikult. Tervishoiuteenuse osutaja isiklik tsiviilõiguslik vastutus kahjunõude hüvitamisel  tekib võlaõigusseaduse § 770 alusel, mis lisab võrrandisse ka isikliku vastutuse:

§ 758 lg (2)  Tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult.  

§ 762 Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

 

Seega tuleb patsiendil tõendada, et tervishoiuteenust ei osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Mida see igal konkreetsel juhul tähendab, otsustatakse kohtus.


 

TÕENDAMISKOHUSTUS LASUB PATSIENDIL

 

Tervishoiuteenuse osutaja vastutab oma kohustuste rikkumise tõttu tekkivate kahjude eest ja seda juhul kui patsient on tõendanud et:

1) tervishoiuteenuse osutaja on oma kohustusi süüliselt rikkunud

2) selle tõttu on tekkinud patsiendile kahju. 

 

Võrreldes teiste arenenud riikidega on selline olukord erandlik, sest tavapäraselt lasub tõendamiskohustus tervishoiuteenuse osutajal, kes peab tõendama, et tema pole viga teinud ja kahju põhjustanud. Eestis on see vastupidi ning tõendamiskoormis lasub patsiendil, kuigi paradoksaalsel kombel on kõik dokumendid just tervishoiuteenuse osutaja valduses. 

 

Kahju suuruse tuvastamisel võrreldakse rikkumisele eelnevat ja sellele järgnevat olukorda. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjunõude tuvastamiseks tuleb pöörduda kohtusse.


 

RAVIMIAMETI INFORMEERIMINE KÕRVALTOIMETEST

 

COMIRNATY VAKTSIINI INFOLEHT algab järgneva hoiatusega: 

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest.

 

Kõrvaltoime teatise vorm ja teave meditsiinitöötajale.

 

Vaktsiini kõrvaltoimetest saab ka vaktsiini saaja ise teha Ravimiametile teatise. 

 

Teave patsiendile ravimi kõrvaltoimest teatamiseks


 

TOOTJA JA RIIGI VASTUTUS

 

Juhul kui vaktsiini kõrvalmõjude tõttu on tekkinud kahju, on võimalik minna kohtusse vaktsiini tootja vastu ja teatud juhtudel ka riigi vastu.

 

Eestis alustati 27. dets 2020 vaktsineerimist ravimifirma Pfizer/BioNTech vaktsiiniga Comirnaty. 

 

Samuti on Eesti liitunud eelostulepingutega COVID-19 vaktsiini ostmiseks  ravimitootjatelt AstraZeneca ja Janssen Pharmaceutica NV, Curevac ja Moderna lepingutega. Viide  

 

Reutersi uudises kajastati Euroopa Liidu liikmesriikide nimel sõlmitud eesostulepingut ravimitootjaga AstraZeneca. Lepingu kohaselt võtab osalise ravimitootja vastutuse üle liikmesriik, kui peaksid tekkima vaktsiinist negatiivsed kõrvaltoimed. Täpsemaid andmeid lepingu tingimuste kohta ei ole.  

 

Samuti puudub vastus küsimusele kui suures osas on Euroopa Liidu liikmesriigid eesostulepingutega võtnud üle ravimitootja vastutuse, kui tekivad tõsised kõrvaltoimed vaktsiinist.  Küsimus oli arutlusel Euroopa Parlamendis 26. Aug. 2020. Viide 

 

Euroopa Komisjoni pressiteade 27. augustist 2020 ütleb, et AstraZeneca ja Europa Komisjon on sõlminud eelostulepingu, kus tootja vastutus läheb teatud osas üle liikmesriikidele 


 

PÕHJUSLIKKU SEOST SAAB TÕENDADA KA KAUDSETE TÕENDITE ALUSEL

 

Vaktsiinide kõrvalmõjude tõttu tekkinud kahjude tõendamisel on seni olnud kõige suuremaks küsimuseks põhjusliku seose olemasolu vaktsiini ja tekkinud terviseprobleemi vahel. Seda põhjusel, et otsest põhjuslikku seost on kahju kannatanul praktiliselt võimatu tõendada. Seetõttu on allolev 2017 aasta kohtuotsus pöördelise tähendusega, sest kohtus leiti, et põhjuslikku seost saab tõendada ka üksteist toetavate kaudsete tõendite alusel. 

 

Euroopa Liidu Kohus oma 21. juunil 2017 a kohtuotsuses vaktsiinitootja vastutuse küsimuses W jt (C-621/15, EU:C:2017:484), võttis Euroopa Liidu Kohus seisukoha küsimuses, kas direktiivi 85/374116 artikliga 4 on kooskõlas liikmesriigi tõendamiskord, mis lubab kohtul, kellele on esitatud hagi, milles soovitakse, et tuvastataks vaktsiini tootja vastutus selle vaktsiini väidetava puuduse tõttu, järeldada teadusliku konsensuse puudumisele vaatamata selles valdkonnas tõsiste, täpsete ja üksteist toetavate kaudsete tõendite alusel kõnealust puudust ning põhjuslikku seost selle puuduse ja haiguse tekkimise vahel. 

 

Euroopa Kohus leidis, et selline tõendamiskord ei ole vastuolus direktiivi 85/374 artikliga 4. Nimelt ei too selline tõendamiskord kaasa tõendamiskoormise ümberpööramist, mis lasub selle sätte tähenduses kahjukannatanul, kuna kannatanu ülesandeks on esitada erinevaid kaudseid tõendeid, mis üksteist toetades võimaldavad asja lahendaval kohtul kinnitada oma veendumust vaktsiini puuduse olemasolu kohta ja põhjusliku seose kohta selle puuduse ja tekkinud kahju vahel. 

 

Lisaks on Euroopa Kohus seisukohal, et mis tahes muude tõendite välistamine peale kindlate tõendite, mis tulenevad meditsiinilistest uuringutest, muudab juhul, kui meditsiiniuuringud ei võimalda ei kinnitada ega ümber lükata põhjusliku seose olemasolu, ülemäära keeruliseks või lausa võimatuks tuvastada tootja vastutust, kahjustades sel viisil direktiivi kasulikku mõju ja selle eesmärke.

Viide


 

KAHJU HÜVITAMINE POOLTE KOKKULEPPEL

 

Kuna Eestis  ei ole loodud vaktsiinikahjustuste kompenseerimiseks fondi, mis teeks hüvitise saamise kahju kannatanule lihtsamaks, siis tuleb minna kohtusse. Kohtus on vaja tõendada tekkinud kahju, selle suurus ning vaktsiini ja kahju vaheline seos.

 

Kuna see on pikk ja keeruline protsess, siis on võimalik eelnevalt sõlmida kahjude kompenseerimise leping vaktsineerija ja vaktsineerimise nõudja vahel, kelleks võib olla näiteks tööandja, perearstikeskus või haigla.  Kui vaktsineerimine on viimastele oluline, siis võivad nad vaktsineerijale vastu tulla ning tagada kahjude kompenseerimise vaktsineerijale lihtsustatud vormis. Hiljem on vaktsineerimise nõudjal võimalik regressi korras ise tootjaga kohut käia või saada vaktsineeritule välja makstud kahjusumma tagasi läbi tsiviilvastutuskindlustuse lepingu kui see on sõlmitud. 

 

Selleks oleme koostanud lepingu näidise, mille võite allkirjastada vaktsineerimise nõudjaga enne vaktsineerimist. See annab teile tagatise, et võimalikud tekkinud kahjud saavad teile hüvitatud. Tegemist on näidisega, mida võite läbirääkimiste käigus muuta või täiendada.


 

VAKTSINEERIMISE TÕTTU TEKKINUD KAHJUDE HÜVITAMISE LEPING

Kuupäev, Koht

 

Käesolevale lepingule allakirjutamisega lepivad ….. (Vaktsiini saaja) ja ….. ( Vaktsineerimise nõudja) kokku alljärgnevas:

 

1. Vaktsiini saaja laseb end vaktsineerida Covid-19 vaktsiiniga hiljemalt ….. (kuupäev)

 

2. Juhul kui Vaktsiini saajal tekivad vaktsiini tõttu kõrvalmõjud või tüsistused, hüvitab Vaktsineerimise nõudja tekkinud kahjud alljärgnevalt:

2.1. Vaktsiini saaja surma korral 2 miljonit eurot valu ja kannatuste eest Vaktsiini saaja lähedastele

2.2. Raskete püsivate terviseprobleemide korral (sh halvatus, ajukahjustus ja raske krooniline haigus)  2 miljonit eurot valu ja kannatuste eest ja kõik materiaalsed kulud vastavalt Vaktsiini saaja poolt koostatud kulude eelarvele. 

2.3. Kergemate püsivate terviseprobleemide korral (sh allergia, toidutalumatus, kergem krooniline haigus) 1 miljon eurot valu ja kannatuste eest ja kõik materiaalsed kulud vastavalt Vaktsiini saaja poolt koostatud kulude eelarvele. 

2.4. Raskete ja mööduvate terviseprobleemide korral 10 000-100 000 eurot valu ja kannatuste eest olenevalt Vaktsiini saaja hinnangust ja kõik materiaalsed kulud vastavalt Vaktsiini saaja poolt koostatud kulude eelarvele (sh anafülaktiline šokk, krambid) 

2.5. Kergemate ja mööduvate terviseprobleemide korral 1000-10 000 eurot valu ja kannatuste eest ja kõik materiaalsed kulud vastavalt Vaktsiini saaja poolt koostatud kulude eelarvele juhul kui neid on.

3. Vaktsineerimise nõudja tasub hüvitise Vaktsiini saaja pangakontole ….. hiljemalt 2 kuu möödudes pärast Vaktsiini saaja poolt esitatud kirjalikku nõuet. 

 

4. Vaktsiini saaja surma korral tasub Vaktsineerimise nõudja lepinguga kokkulepitud hüvitise …… (nimi) pangakontole ….. hiljemalt 2 kuu möödudes pärast Vaktsiini saaja surma.

 

Allkirjad

 

……………                     ………………………...

Vaktsiini saaja                Vaktsineerimise nõudja